Intelit ähvardab Euroopas 15miljardiline konkurentsitrahv

Karistuse suurust arutavad euroliidu riikide valitsuste esindajad mai algul, kirjutas täna New York Times. Otsuse tegemisel juhinduvad nad Microsoftile seoses brauseriga Internet Explorer määrad trahvist. Euroopa Komisjon alustas Inteli asjas uurimist aastal 2000 nende konkurendi Advanced Micro Devices (A.M.D.) kaebuse peale. Mõlemad rivaalid on pärit USAst.

Aastail 2007-08 esitatud süüdistuste kohaselt kuritarvitas Intel oma turgu valitsevat seisundit protsessorite vallas, makstes arvutivalmistajatele toodete edasilükkamise või ärajätmise eest ja pakkudes protsessoreid võimsatele serveritele tegelikest kuludest madalama hinnaga.

Inteli teatel pole ta midagi seadusevastast teinud ning Euroopa ametnikud on juhtumit uurinud viisil, mis ohustab tema õigust kaitsele. "Inteli käitumine on olnud seadusega kooskõlas, konkurentsi edendav ja tarbijaile kasulik," teatas eile Londonis Inteli esindaja Robert Manetta.

Senine suurim rahaline karistus turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest on 2004. aastal Microsoftile määratud 497 miljonit eurot. "Ma oleks üllatunud, kui Inteli nüüdne trahv ei tuleks sama suur või suurem," sõnas Londoni õigusabifirma Olswang ELi ja konkurentsivaldkonna juht Howard Cartlidge. "Just tehnoloogiavaldkonnas on Euroopa Komisjon tajunud erilisi probleeme seoses turgu valitsevate ettevõtetega," lisas ta.

Miljardieurone trahv oleks tuntav isegi Inteli sarnasele hiiule, kelle 2008. aasta käive oli 37,6 miljardit dollarit. Microsoft on pärast eelnimetatud poole miljardi eurose karistuse saanud veel 279 miljonit ja 899 miljonit eurot trahvi ELi õigusaktide eiramise eest, kuid need on teist liiki, kui praegu Inteli puhul kõne all olev.

Turu-uuringufirma International Data Corporation andmeil oli detsembri seisuga Inteli personaalarvuti kiipide turuosa maailmas 81,9%, A.M.D.-l 17,7%. Euroopa Komisjonil on konkurentsireeglite rikkumise eest õigus määrata ettevõttele trahvi kuni kümme protsenti tema üleilmsest käibest. Selle õiguse täielik ärakasutamine võiks aga lõpetada ettevõtete tegevuse selle asemel, et sundida neid oma käitumist turul muutma. Komisjoni avaldatud kaalutluste kohaselt ongi ülesanne just võtta luubi alla ebaseaduslike allahindluste kahtlustega juhtumid ning selline praktika lõpetada.

Süüdistuste täpne sisu Inteli vastu on salastatud. Mõned jooned Inteli käitumisest ilmnesid A.M.D. poolt 2005. aastal USAs esitatud tsiviilhagis. A.M.D. väitel lõppes tal koostöö Euroopa arvutitootjaga Fujitsu-Siemens pärast seda, kui Intel pakkus nn eriallahindlust ning tootja võttis selle vastu, koristades vastutasuks viited A.M.D.-le oma veebilehelt ja tootekataloogidest.

Samuti olevat Saksamaa juhtiv jaemüüja Media Markt tänu iga-aastastele rahamaksetele Intelilt hakanud müüma ainult Inteli tehnikat sisaldavaid arvuteid. Suurbritannias olevat suur jaemüüja tänu Intelilt saadud rahale piiranud A.M.D. toodete müüki alla kümnele protsendile.

Intel on sõjas konkurentsivõimudega üle maailma. Jaapanis lubas ta 2005. aastal oma turukäitumist muuta, samas end milleski süüdi tunnistamata. USAs on uurimine käimas. Korea võimudelt sai Intel eelmise aasta juunis 19,5 miljoni dollarilise karistuse konkurendi väljasöömise eest ebaseaduslike võtetega, selle trahvi on ettevõte edasi kaevanud.