Tallinna börsi must nimekiri

Kuna keegi meist ei oska täpselt prognoosida praeguse majanduskitsikuse kestvust, peaksime olema teadlikud oma investeeringute riskidest. Muidugi peegeldavad neid riske hästi ka ettevõtete aktsiate hinnad – kui risk on suur, on aktsia hind mutta tambitud. Teisalt kehtib ka muidugi vana hea tarkus - mida suurem risk, seda suurem teenimisvõimalus.

Vaatasin läbi Tallinna börsi asisemate ettevõtete (jätsin kohtutoimiku Järvevana ja maatüki Trigoni välja) bilansid, koondades oma tähelepanu just lühiajaliste kohustuste teenindamisvõimele ehk ettevõttele kuuluvale käibevarale (raha jms) ja lühiajalistele kohustustele nagu aasta jooksul maksmist nõudvad laenud ja muud võlad. Teada on, et räpane pankrotihärra marsib sisse just siis, kui ettevõte ei suuda enam oma võlgasid tasuda.

Käibevarast arvestasin varud maha, sest nende realiseerimine ei ole praegusel ajal kõige lihtsam ülesanne. Saadud numbrit võrdlesingi lühiajaliste võlgadega, saades nii maksevalmiduse kordaja (i.k. acid test). Selle näitaja alusel paningi ettevõtted ritta. Muidugi ei saa ühe näitaja põhjal veel lõplikke järeldusi teha, kuid mingisuguse suuna annab ta siiski. Rusikareegli järgi peaks ettevaatlikkusega suhtuma neisse ettevõtetesse, kelle maksevalmiduse kordaja on alla ühe ehk raha ja kiiresti rahaks vahetatavaid varasid on vähem kui lühiajalisi võlgu. Taolisi ettevõtteid on Tallinna börsil minu uuritud 15st koguni seitse.

Veel üks oluline asjaolu on see, et andmed on valdavalt eelmise aasta lõpust, mis tähendab, et tänaseks on olukord suure tõenäosusega halvemaks muutunud. Värsked ehk esimese kvartali numbrid on teada Baltikal ja kuu ajalise mööndusega ka Tallinkil, kes seepärast ehk mõneti ebaõiglaselt teiste ettevõtetega võrreldes halvemas seisus paistavad. Allolevasse tabelisse lisasin ka sinna mitte kuuluva Olympicu, tumedamal taustal on ettevõtted, kes minu arvates peale esimese kvartali tulemusi nimekirja tipu poole rühivad.

Üleeile oma tulemused avaldanud Baltika asub mu mustas nimekirjas esimesel real, ettevõttel on vaid kuus miljonit krooni raha ja enamuse käibevarast moodustavad loavarud. Viimaste edukas realiseerimine on Baltika jaoks elulise tähtsusega. Kui Baltika suudab varud rahaks vahetada peaks ka positsioon mustas nimekirjas paranema. Igal juhul on ettevõtte raskes olukorras ja välistatud pole lisakapitali vajadus. Teisel real on samuti üsna värskete (veebruari lõpu) numbritega Tallink, kelle laenukoormus on vist kõigile teada. Õnneks on aga enamus laenudest pikaajalised. Tallink peaks järgnevate kvartalite jooksul oma positsiooni parandama hakkama, sest just suvekuud on need, mis Läänemere kuningettevõttele raha sisse toovad ja seeläbi ka maksevalmiduse kordajat kõrgemaks ajavad.

Musta nimekirja kolmas ettevõte Viisnurk põeb samuti Baltika sündroomi – vähe raha ja suured varud. Tabelist nähtavast kriitilisemas seisus on praeguseks aga suure tõenäosusega Ekspress Grupp ja Arco Vara. Esimene on oma likviidsust parandamas varade (Ekspress Hotline) müügiga, millest kriisi jätkudes ei pruugi siiski piisata.

Õnneks on aga Tallinna börsil ka selliseid ettevõtteid, kes end üsna kindlana võivad tunda – kuldse nimekirja tõeline täht ehk musta nimekirja viimane on Norma (maksevalmiduse kordaja hakkab arvatavasti edaspidi küll langema). Väga heas seisus on muidugi ka Eesti Telekom. Aplausi on seni ära teeninud aga Tallinna Kaubamaja, kes jaeettevõttena on oma varusid oskuslikult juhtinud ja seisab seetõttu ka kindlatel jalgadel.

kirjutamata uudis

kirjutamata uudis kirjutamata uudis kirjutamata uudis kirjutamata uudis kirjutamata uudis

PS. Antud tabel ja teksti mõte sõltub muidugi kontekstist - tõusutsükli ajal paistaksid likviidsusmured oluliselt väiksemad, varude realiseerimine nähtavalt lihtsam ning seetõttu võiks mõistlikku võimendust vaid takka kiita.