Seagripi ehk A-gripi genoomi uurinud
teadlased on seisukohal, et viiruse põhjustatud epideemia ei pruugi kujuneda
kuigi laastavaks. Sellele vaatamata on täpse hinnangu andmine praeguses seisus
veel võimatu, sest viirusel on aega muteeruda ning ohtlikumaks muutuda.
Viiruse edasist levikut ei saa takistada ning kindlasti jääb haigeks ja sureb veel palju inimesi, kuid ka tavaline gripp tapab igal aastal ainuüksi USAs umbes 36 000 inimest, mistõttu võib seagrippi surnud inimeste arvu esialgu lugeda üsnagi tagasihoidlikuks. Väljaspool Mehhikot on haigus kulgenud võrdlemisi leebelt ning enamik haigestunuid on paranenud või paranemas, kirjutas Technology Review.
Arste on hämmastanud, et seagrippi on haigestunud eelkõige nooremad inimesed. „Selle põhjuseks võib olla 1957. aasta gripipandeemia, mis tappis kaks miljonit inimest ning tekitas ellujäänutele muu hulgas mõningase immuunsuse praeguse gripitüve vastu,“ ütles Ralph Tripp Georgia ülikoolist.
Sellele vaatamata ei maksa uut gripilainet alahinnata. „Praegu on liiga vara anda lõplikku hinnangut A-gripi virulentsuse kohta,“ ütles Richard Besser USA nakkushaiguste kontrolli ja ennetamise keskusest.
Samuti ei ole võimalik ennustada, mis saab edasi. Viirused muteeruvad pidevalt, mistõttu võib gripp muutuda nii kergemini levivaks kui ka surmavamaks. 1918. aasta gripipandeemia algas üsna leebete sümptomitega gripina, kuid viiruse teine laine oli juba palju ohtlikum ning tookordse hispaania gripiks nimetatud pandeemia tagajärjel suri umbes 70–100 miljonit inimest üle maailma.
„Kui praegune gripilaine jätkab levimist terve suve, on põhjust muutuda väga murelikuks,“ ütles mikrobioloog Peter Palese New Yorgis asuvast Siinai meditsiinikeskusest.