Digiretsept - nagu oleks, aga tegelikult ikka ei ole olemas

"Mina ei tea digiretseptist mitte midagi. Pole õrna aimugi, mis sellega toimub. Kas see üldse olemas on? Mingit teavet pole," tunnistas E-apteegi juhataja Tea Siimon.

Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Sarv märkis, et digiretsepti ootamisest on kõik tüdinenud. "Selle rakendamine on viidud ebamäärase tulevikuni, kuigi seaduse järgi oleks see pidanud juba 2008. aasta septembris toimima," ütles ta.

Kas üldse tulebki?

Sarve teada on põhiprobleem selles, et arstide infotehnoloogilised lahendused ei ole valmis ja seepärast ei tööta ka põhiregistrid. Kliendiga toimus katsetamine tema sõnul Tartus Tamme apteegis, aga ka see jäi katki. "Vahepeal tekib küsimus, kas see üldse tulebki," kahtles peaproviisor.

"Eks ta tule ikka, aga mitte nii kiiresti kui vaja. Ma olen seda ka enne öelnud," lausus haigekassa ravimiosakonna spetsialist Erki Laidmäe. Ta lisas, et haigekassas töötatakse selle nimel palehigis. Veebruaris lubas Laidmäe, et pilootimisega alustatakse märtsis. "Olid sellised plaanid, aga ei ole jõudnud," möönis ta.

Registrid pidurdavad

Laidmäe sõnul on retseptikeskus valmis ja selle taga ei seisa enam midagi. Takistuseks on riiklikud registrid, mis asjaga kaasas peavad käima ja mida kamandab peamiselt sotsiaalministeerium. "Nendes leidsime hulgaliselt vigu, mida parandame," lausus ta. Uusi kuupäevi ei riskinud Laidmäe enam välja käia.

Kui digiretsept on haigekassa projekt, siis teiste projektide eest vastutab Eesti E-tervise SA, mis sai 24. aprillil riigieelarvest 16,7 miljonit krooni. "Tegemist ei ole ekstratoetusega, nagu ilmselt paljud on järeldanud, vaid riigieelarve seaduses kindlaks määratud eraldisega," selgitas juhatuse liige Madis Tiik.

Raha on ette nähtud ülalpidamiskuludeks ja infosüsteemi arenduseks. "Suuri tagasilööke ei ole olnud ja süsteemi sissetöötamine kulgeb ootuspäraselt," lisas ta.