Padar tõstaks käibemaksu

Ettepaneku põhjendus, mõjud, riskidTõsta käibemaksu määra 1-2 protsenti. Üldise tarbijahindade järsu tõusu pidurdumise (ka võimaliku languse) tingimustes ei tõsta käibemaksumäära tõus tarbijahindu, kuigi vähendab hindade langemist.

Kuna käibemaksu tõstmine mõjutab oluliselt vaesema elanikkonna sissetulekut (sh toit, küte, kommunaalkulud jne) siis toob antud maksu tõus kaasa vastupidise efekti, kuna sellega seoses kasvab toimetulekutoetuste maht, mis samuti on kulu riigieelarvele.Samas on absoluutsummas väga suur osa kõrgema sissetulekuga inimestel (tarbitakse oluliselt kallimaid kaupu ja suuremas mahus kui madalama sissetulekuga inimesed).

Loobuda käibemaksumäära erisustest

Ettepaneku põhjendus, mõjud, riskid

Madaldatud käibemaksumäära 9% asendamine standardmääraga (18%), mis oleks otstarbekas rakendada pärast euro kasutuselevõttu. Käibemaksumäärade muutmisega kaasneb ka inflatsiooniline mõju, mis senise 9%-lise käibemaksu soodusmäära tõstmiselt 18%-le on:Raamatute ja töövihikute puhul 0,03%;Ravimite ja meditsiiniseadmete puhul 0,22%;Perioodiliste väljaannete puhul 0,04%;Majutus 0,14%.

Ettepaneku mõju arvestuse alusedMadaldatud maksumäära tõstmine 5%lt 9%ni ning madaldatud maksumäära 5% asendamine standardmääraga 18% jõustus 1. jaanuaril 2009. a. Nendest neljast valdkonnast on ühiskonnale tervikuna kõige vastuvõetavam standardmäära rakendamine majutusteenusele, sest seda kasutab suhteliselt jõukam osa elanikkonnast. Samas on majutusteenus see valdkond, kus maksumäära tõstmine vähendab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, eriti turismisektoris. Kõige tundlikum on standardmäära rakendamine ravimitele ja meditsiiniseadmetele, sest neid kaupu tarbivad igasuguse sissetulekuga inimesed, eriti vanemad inimesed. Ravimite käibemaksusoodustuse asemel võiks siiski kasutada haigekassa toetusi ravimite hinna kompenseerimiseks, mis võimaldab toetust vajadusepõhisemalt suunata.