• OMX Baltic−0,41%299,57
  • OMX Riga0,25%874,08
  • OMX Tallinn0,03%1 904,76
  • OMX Vilnius−1,15%1 161,01
  • S&P 500−1,59%5 861,57
  • DOW 30−0,45%43 239,5
  • Nasdaq −2,78%18 544,42
  • FTSE 1000,28%8 756,21
  • Nikkei 2250,3%38 256,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • OMX Baltic−0,41%299,57
  • OMX Riga0,25%874,08
  • OMX Tallinn0,03%1 904,76
  • OMX Vilnius−1,15%1 161,01
  • S&P 500−1,59%5 861,57
  • DOW 30−0,45%43 239,5
  • Nasdaq −2,78%18 544,42
  • FTSE 1000,28%8 756,21
  • Nikkei 2250,3%38 256,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,19
  • 12.05.09, 14:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ekspert: Läti peab majandust taas nullist ehitama

Endine Läti Teaduste Akadeemia majandusinstituudi juht Raita Karnite ütleb täna ajalehes Biznes Baltija avaldatud intervjuus, et Läti peab oma majanduse sisuliselt taas nullist üles ehitama.
Samuti arvab ekspert, et ilma välisrahata Läti praegusest langusspiraalist välja ei rabele. Valitsuse tänane tegevus ei aita aga tõsiste investorite ligimeelitamiseks kuigivõrd kaasa.
Karnite on väga skeptiline Läti senise majandusedu üle. Esimese kvartali 18%ne SKP langus on otseselt sisenõudluse ärakukkumise tagajärg, millele oli orienteeritud suurem osa Läti majandusest. Kolm neljandikku majanduskasvust andsid seni pangad ja erinevad finantsteenused, kinnisvara, kaubandus, ehitus ja ehitusmaterjalide tootmine. Kui nõudlus vähenes, kukkusid nende majandusharude näitajad järsult, tõmmates kaasa kogu riigi SKP. Ekspordile orienteeritud firmades on langus ilmselt väiksem, samas on taoliste firmade osakaal Läti majanduses liiga väike, et SKP langust pidurdada.
Optimismiks ei anna põhjust ka Läti valitsuse tegevus. Juuni alguse valimiste järel on tõenäoline, et olukord majanduses läheb riigieelarve kärbete tõttu veelgi halvemnaks. Töö kaotanud õpetajad ja arstid ostavad vähem, makse laekub vähem ja valitsusel tuleb kärpimist jätkata. „Usun, et langeme järjest madalamale ja madalamale kuni riiki ei tule uut välisraha,“ ütles Karnite.
Karnite on kriitiline, et Läti valitsus on keskendunud üksnes kärbetele ega mõtle piisavalt sellele, kust peaks tulema majanduse uus kasv ja eelarvesse uued tulud. Arendada tuleks tema sõnul nii tööstust kui teenuseid. Teenustest eelkõige selliseid, mida saaks eksportida – näiteks meditsiiniteenuseid. Selleks tuleks aga arendada meditsiini, kus Läti valitsus praegu jõuliselt kärbib ja koondab.
Tööstuses võiks potentsiaali olla kaitsetööstusel, mis võiks teha välisfirmadele allhankeid. Riik saaks aidata välismaalt tellijaid leida või Brüsselis lobitööd teha.
Väga oluline on ka ettevõtluskeskkond. Karnite ütleb, et kui ta siiani ei pööranud kuigivõrd tähelepanu juttudele Läti oligarhide mõjust, siis nüüd küll. Välisinvestorid on öelnud, et ei taha Lätisse investeerida, kuna otsused tehakse ühe või paari suurärimehe huvides. Selle probleemi lahendamine on Läti valitsuse võimuses.
Lätil on aeg arendada iseseisvat majanduslikku mõtlemist – sisuliselt tuleb kogu majandus nullist üles ehitada, ütles Karnite.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele