Ametnikel õiguspärane ootus õppelaenu kustutamisele

Riik ei või käituda enda kodanike suhtes sõnamurdlikult - lubada üht ja tegutseda teistmoodi.

Riigitöötajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et nende õppelaen vähemalt ametisse nimetamise ajal kehtinud tingimustel kustutatakse. Ametisse nimetamise ajal kehtinud avaliku teenistuse tingimused moodustavad poolte vahelise õigussuhte sisu, mida üks pool ei saa ühepoolse otsusega muuta.

Õiguspärase ootuse põhimõtte siduvus tuleneb muu hulgas sellest, et reeglina ei seadnud riik õppelaenu kustutamise kohustuse kehtivust sõltuvusse teatud majanduskasvu, eelarve laekumise vms näitajatest.

Iseenesest oleks riik ju võinud seada õppelaenu kustutamisele teatud makromajanduslikud tingimused, kuid kuna neid ei ole sätestatud, siis ei saa muutunud olustikule niivõrd lihtsalt toetuda. Seda enam, et majanduskriisid ei ole midagi ennenägematut. Riik peab õigusaktide kehtestamisel tulevikku teatud määral ette nägema ja ka negatiivsete stsenaariumitega arvestama.

Õppelaenu kustutamise lõpetamine oleks õiguslikult kehtiv nende riigiametnike suhtes, kes nimetatakse ametisse peale kustutamist sätestava õigusakti jõustumist.

Riigiametnik, kes õppelaenu kustutamise ootamatu lõpetamisega leppida ei soovi, võib pöörduda halduskohtusse ja muu hulgas taotleda õppelaenu kustutamise lõpetamist ette nägeva õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist.

Kohtusse pöörduval ametnikul on siiski ka riskid. Nimelt võib kohus leida, et antud juhul õigustab õppelaenu kustutamise ootamatut lõpetamist avalik huvi ja õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine on majanduskriisi sügavust arvestades vabandatav.