Valitsus kinnitas riigi eelarvestrateegia

Eelarvestrateegia kohaselt on valitsuse peamisteks eesmärkideks eelarvepoliitika jätkusuutlikkus, lihtne ja stabiilne maksusüsteem, paindlik riigieelarve struktuur, investeeringute mahu kasv ning avaliku sektori ümberorganiseerimine.

Rahandusministeerium teatas, et olulisima sihina kinnitas valitsus soovi saavutada valitsussektori eelarve ülejääk 2012. aastaks. Järgmiseks aastaks planeeritakse eelarvedefitsiiti 2,9 protsendi piiresse SKP-st. 2011. aastal väheneks valitsussektori eelarve defitsiit 1,5 protsendini ning alates 2012. aastast väljub puudujäägist ning hakkavad taastuma riigi reservid.

Tänaste maksupoliitiliste otsuste korral püsiks riigieelarve tulude maht järgneva nelja aasta jooksul ca 80 miljardi krooni juures. Kui uusi eelarvelisi otsuseid ei tehta, püsivad riigieelarve kulud samas järgneva nelja aasta jooksul 90 miljardi krooni juures. Rahandusministrit asendava põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul on selge, et selliste aastaste tulude ja kuludega soovitud eelarvepositsiooni saavutada ei ole võimalik. ”Eesti majanduse ja eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse ning arengu heaks tuleb teha keerulisi otsuseid nii 2009. kui ka 2010. aasta osas. Siin ei ole tegemist mitte soovide ja võimaluste, vaid vältimatu vajadusega,” selgitas Seeder.

Oluliselt suureneb järgnevatel aastatel mittemaksuliste tulude osakaal riigieelarves ning seda peamiselt välisvahendite kasutamise arvelt. „Kahtlemata on välistoetuste ärakasutamine üks Eesti edasise arengu võtmeküsimusi. Olulisel kohal on välisvahendite programmide ja meetmete veelgi suurem kohandamine olukorrale vastavaks, et elavdada majandust ja tööturgu,” nentis Seeder. „Eurotoetuste meetmete ülevaatamisega tegelevad rahandusministeeriumi eestvedamisel juba kõik vastutavad ministeeriumid,” lisas ta.2010. ning 2011. aastal on riigieelarve prognoosi kohaselt defitsiidis. Tulusid ületavad kulud planeeritakse katta eelkõige juba sõlmitud lepingute alusel saadava laenukapitaliga. 2009. aastal sõlmis riik laenulepingud Euroopa Investeerimispanga ja Swedbankiga, et katta eelarvedefitsiiti, soodustada investeerimist ning suurendada riigikassa likviidsust. 2010. aastal jätkab riik EIB laenu väljavõtmist investeeringute tarbeks.Rahandusministeerium eeldatab, et kohalikud omavalitsused jätkavadkogu prognoosiperioodil puudujäägis eelarvega, mida finantseeritakse nii laenude kui ka eelnevate perioodide reservide abil.

Valitsussektori võlakoormus kasvab 2008. aasta näitajalt 4,8 protsendilt sel aastal 8,2-le protsendini ning 2010. aastal 9,7 protsendini SKP-st.