• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,32%5 870,62
  • DOW 30−0,7%43 444,99
  • Nasdaq −2,24%18 680,12
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,32
  • 29.05.09, 14:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuusakoski: eelmine aasta oli erakordselt hea

Kuusakoski juhi Kaido Aettiku hinnangul oli 2008. aasta erakordselt hea, sest vanametalli hind kerkis enneolematult kõrgele ning kaheksakordistas ettevõtte kasumi.
Aasta varem teenis Kuusakoski 1,25 miljardi kroonise käibe juures 17,2 miljonit krooni kasumit. Mullu kasvas müügitulu 20,1 protsenti 1,51 miljardi kroonini ja kasum hüppas 145,7 miljonini. Samas tegi juhatus aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku kasumit mitte jaotada.
2009. aasta peamiseks eesmärgiks on ühelt poolt suurendada turuosa ja teiselt poolt kulupilti konkurentsivõimelisemaks muuta, märkis aastaaruanne. Muudatused toimuvad ka Kuusakoski juhtimisstruktuuris.
2008. aasta keskmine töötajate arv oli 162 inimest. Seoses ettevõtte restruktureerimisega koondas Kuusakoski 2009. a märtsis 18 inimest. Madala rentaabluse tõttu suleti viis osakonda, sh Haapsalus, Valgas ja Türil.
Kaido Aettik põikles vastusest küsimusele, kas Kuusakoski plaanib turuosa suurendamiseks konkurente üles osta. "Selle kohta, mis on meie viie aasta strateegia, ei saa ma midagi öelda," ütles ta ja lisas, "kuid kõik, mis on möödunud, on taskus ja sellest võib lahkesti rääkida."
Aettiku sõnul tõusid vanametalli hinnad viimase 15 aasta kõrgeimaks. "Alati on enne mulli lõhkemist hinnad üles läinud," põhjendas ta. Vanametalli turul lõhkes mull kinnisvara- ja ehitusturust hiljem, kuid 2008. aasta lõpuks oli see hetk siiski käes. Vanametalli hind kukkus 650 dollarilt tonni kohta enneolematult madalale, 108 dollarini tonnist.
"Praegune seis on suhteliselt keskmine. Hind on 250 dollari peal, kõikudes 50 dollarit üles ja alla," kirjeldas Aettik hetkeseisu.
2008. aastal käitles Kuusakoski 265 401 tonni vanametalli, mis on 60% Eesti turumahust. Kaustuselt kõrvaldatud sõidukeist läks 8500 tonni ehk 70% Kuusakoskisse, sama juhtus 2000 tonni ehk 30% vanarehvide ja 2200 tonni ehk 70% Eestist kogutud pliiakudega.
Kuusakoski investeeris mullu 7,9 miljonit krooni. Enim raha kulus Paldiski terminali arendusele, uue majandustarkvara juurutamisele ja uue ekskavaatori ostule.
Kõrvaltegevused nagu rehvide, elektroonika ja akude kogumine sobisid vanametalli töötlemise tehnoloogiaga, põhjendas Aettik ettevõtte valikuid. Samasid tegevussuundi kavatseb Kuusakoski ka tänavu arendada.

Seotud lood

Uudised
  • 17.03.09, 14:18
Kuusakoski aktsiakapital kärbus kokkuhoius
Vanametalli töötlemise ja müügiga tegelev AS Kuusakoski on enda aktsiakapitali vähendanud 90 miljonilt kahe miljoni kroonini.
Uudised
  • 29.05.09, 15:39
Töökorras tehnika läks vanarauda
Metalli kokkuostmisega tegeleva Agometali juht Ervin Mast sõnul toodi mullu kogumisplatsidele hulgaliselt tehnikat, mis madalama vanametalli hinna puhul oleks täna veel põllul rassinud.
Uudised
  • 30.01.08, 14:11
Kuusakoski koondab tütreid
AS Kuusakoski emafirma, Soome päritolu kontsern Kuusakoski OY, on alustanud oma kolme Baltikumi tütarettevõtte ühise juhtimisstruktuuri alla viimist.
Uudised
  • 29.05.09, 14:47
Vanametalli kokkuostja: elame vanast rasvast
Lätlastele kuuluva Tolmet Eesti OÜ juht Margus Paapsi ütles, et möödunud aasta tõus oli otseselt tingitud majandusbuumist. Mullune teenistus toidab ettevõtteid ka tänavu.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.10.24, 09:00
Turvapartner peab alati käima mitu sammu ees: mis tagab ühe sündmuse õnnestustumise?
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele