Heido Vitsur: hambutu koalitsioonilepe

Järgneb Heido Vitsuri kommentaar:

"See koalitsioonilepe on paikamiste, mitte vajalike struktuursete reformidega alustamise lepe.

Meie hädad ei ole mitte niivõrd ühes või teises protsendinumbris, vaid selles, et meie sotsiaalkindlustus-, tervishoiu-, haridussüsteem jne ei ole kas jätkusuutlikud või ei vasta majandusarengu vajadusele. Samuti ei piisa eurole üleminekust, et tagada Eesti konkurentivõime tunduvalt muutunud väliskeskkonnas.

Esimene mõte, mis selle koalitsioonileppe lugemisel meelde tuleb, on järgmine küsimus: kust võtab Eesti institutsioonilise võimekuse, et need kolmveerandsada ja küllalt keerukat asja jooksva töö kõrvalt vähem kui kahe aastaga ära teha? Liiatigi on seal asju, mille kallal on üle kümne aasta piike murtud, olgu siis tegu riigihalduse (näiteks avaliku teenistuse seadus, palgaseadus) või haridusküsimustega.

Edasi üksikprobleemidest. Sellest, et riigile palka saavate inimeste palku ei tõsteta, ei piisa. Viimase kolme aastaga kasvasid palgad laenude sissevoolu loal ja abil keskeltläbi sedavõrd, et need ületavad ca 20% meie reaalseid võimalusi. Veel hiljuti praktiseeritud koondamine ja palkade külmutamine või isegi tõstmine suurendas majandusprobleeme, sest takistas deflatsiooni (kõikide hindade, sealhulgas tööjõuhinna alanemist) ja suurendas survet eelarvelistele kulutustele (täiendavad töötud), ning ilmselt vähendas ka riigi suutlikkust vajalikke eelseisvaid reforme tasemel läbi viia.

Praegust majandusseisu vaadates tundub, et käärid meie eelarve ja euro vahel on paraku suuremad kui koalitsioonilepingus fikseeritu. Ka paistame me ilmaasjata lootvat, et kolmandas kvartalis saab halvim aeg üle. Maailma jaoks võib see küll nii olla, kuid mitte Balti riikide jaoks.

Maksudest rääkides olen jätkuvalt seda meelt, et käibemaksu tõstmine on praeguses majandusolukorras vale ja omab meie taastumisvõimele, võib-olla ka kogu eelarvele negatiivset mõju.

Vanade maksude alandamise kavade edasilükkamine ainult 2011. aastani on aga selge enesepettus. Ka siis oleme endiselt hädas hädavajalike kulutuste katmisega. Majanduse tugipaketi osas pole võimalik seisukohta võtta enne, kuni pole lahti kirjutatud, mida üks või teine meede tähendab, millised summad on mängus ja mida tahetakse saavutada. Ilma nende ridadeta võib öelda, et siin pole midagi uut.

Infrastruktuuri puudutav osa on koalitsioonileppe juures aga see kõige lõbusam osa. Ilma katteallikate ja ehitusgraafikuteta võib kõik tunduda ilus, aga kui mängu tuleb raha...

Peale selle oleks kirja pandu hindamiseks vaja näha kogu investeerimisvajaduste pingerida, objektivaliku majanduslikke ja kultuurilisi motiive. Mis puudutab Kyoto kvoote, siis mulle tundub, et kvootide müügi taga piilub senisest suurem energiaimport ja selle taga raha väljavool riigist ehk välistasakaal.

Sotsiaalmaksule kolmekordse keskmise töötasu juurde lae kehtestamine on võib-olla õige, kuid arvestades pensionikassa ja eelarve olukorda, pole näha, kuidas seda teha saaks. Ka on 2012. aasta liiga hilja.

Meil on kriisist väljumise paketti vaja kohe ja ilma struktuurseid reforme alustamata ei tee me mitte midagi olulist ära. Niisama edasi nokitsedes, natuke siia-sinna muutes me sellest kriisist võitjatena välja tulla ei saa. Disproportsioonid on selleks liiga suured ja defitsiidid liiga ähvardavad. Kuni me neid tulevikudisproportsioone ei lahenda, et tule siia täiendavalt ükski tõsisem välisinvesteering."