Läti eelarvepuudujääk suurenes veelgi

Miljarditesse ulatuvad riigikulude kärped jäid tegemata, märgatavalt – 7 protsendilt 9,2 protsendile – on suurendatud eelarvepuudujääki, kuid kärped avalikus sektoris olid minimaalsed, kirjutas Läti venekeelne ärileht Biznes Baltija (B B).

Lehe teatel jäi selgusetuks, millal läks peaminister Valdis Dombrovskise valitsus seniselt seitsmelt protsendilt üle eilsele 9,2 protsendile. Eelarvepuudujääki kavatsetakse küll vähendada, kuid mille arvelt, seda ei tea B B teatel keegi. Selgusetuks jäi ka välislaenude positsioon, millest sõltub, kas Lätile kantakse juulis järjekordne summa üle või mitte.

Teise poolaasta eelarvet parlamendile läbivaatamiseks esitades ütles Valdis Dombrovskis, et valitsus juba hakkas arutama järgmisi kulukärpeid. Selles eelarves oli arvestatud 18protsendise SKP langusega. "Läbirääkimistel välislaenuandjatega pole kindlat summat veel välja öeldud. Sellel nädalal kohtuvad nad kõikide ministeeriumide esindajatega, arutavad struktuurireforme ning edaspidiseid võimalikke samme. Peamine on täita euroalaga liitumiseks vajalik 3% kriteerium," rääkis Dombrovskis.

Rahandusministeeriumi esindaja Diana Berzina kinnitas, et laenuandjad tahavad näha juba ebareaalseks muutunud numbrit 4,9%. "Nad saavad aru, et olukord on drastiliselt muutunud ning sellise tulemuse saavutamine nõuab väga suuri ohvreid," selgitas ta.

B B teatel vähenes eelarve vastupidiselt ootustele 138,4 miljoni lati võrra, kuid kulutusi on suurendatud 79,4 miljoni ulatuses. Seega oli reaalne kärbe 58,1 miljonit latti. Kõige suuremad on lisakulud sotsiaalvaldkonnas, sest töötutoetust hakatakse Lätis nüüd maksma üheksa kuud. Riigivõla teenindamine suurenes saja miljoni lati võrra ning eurofondide projektide kaasfinantseerimine kasvas 79 miljonit latti. Samuti on suured summad eraldatud ettevõtluse elavdamiseks.

"Numbrid ei ole nii muljetavaldavad, kuna see on kõigest kuue kuu eelarve. Põhiline saavutus on see, et palgad kärbiti 20% ning muud kulutused 40%," sõnas Diana Berzina Läti rahandusministeeriumist.

Läti eelarve ei arvesta struktuurireformidest tingitud suurt õpetajate koondamist sügisel. Kui varem ütles haridusminister Tatjana Koke, et töötuks jääb 2000-4000 õpetajat, kuid riigisekretäri Marek Gruškebitsi sõnul koondatakse vähemalt 10 000 pedagoogi. Riigieelarve kavas seisab, et haridustöötajate arvu vähendatakse 11136-lt 8970-le. Riigisektoris kaotab töökoha 9400 inimest senisest 79 400st.

Teise poolaasta eelarve esimese lugemisese kuupäev pole veel teada, kuid see peaks toimuma lähipäevil. Eelarve parandused peavad olema kinnitatud hiljemalt 12. juunil. Ilmselt tuleb seda eelarvet kärpida veel 650-700 miljoni lati võrra, kirjutas B B. Eeldatavasti peaksid parandused jõustuma 1. juulist.

Läti ärilehe teatel näitavad prognoosid, et riigieelarve kulud ulatuvad 5,054 miljardi latini ja tulud 3,984 miljardini. Eelarvepuudujääk on 9,2% SKPst (sh 8,2% tuleneb riigieelarvest ja 1% omavalitsuste eelarvetest). Oodatakse, et aasta lõpuks on töötus 15,8%, keskmise palga langus tuleb 12%, deflatsioon moodustab 1,7%.

Suurimad kulukärped Läti eelarves

109,5 miljonit latti – teedeministeerium (sh 46,6 miljonit latti Teedefondi arvelt)39,3 miljonit latti – tervishoiuministeerium (sh 31,5 miljonit latti tervishoiuteenuste arvelt)30,8 miljonit latti – kaitseministeerium (sh 25,4 miljonit latti sõjaväe struktuurireformide arvelt)25,4 miljonit latti – omavalitsustele eraldatavad toetused õpetajate palkade maksmiseks.22,1 miljonit latti – haridus- ja teadusministeerium (sh 9,2 miljonit latti kõrghariduse finantseerimise arvelt)15,9 miljonit latti – kultuuriministeerium (sh 4,5 miljonit latti struktuuri optimiseerimise ja töötasu vähendamise arvelt)

Kulude suurendamine Läti eelarves142 miljonit latti – pangale Latvijas Hipoteku un zemes banka ettevõtluse elavdamisele suunatud laenudeks

71 miljonit latti – ettevõtete konkurentsivõime suurendamise programmidele71 miljonit latti – Parex pangale väike- ja keskmise ettevõtluse toetamiseksAllikas: Läti majandusministeerium