Ukraina president Viktor Juštšenko pani
veto hasartmänguäri keelustavale seadusele, kirjutas Ukrainskaja Pravda viitega
riigipea pressiteenistusele.
Presidendi hinnangul rikub seadus kasiinoärimeeste põhiseaduslikke õigusi. Presidendi kantseleist märgiti, et Juštšenko küll toetab hasartmänguäri keelustamise ideed, kuid ülemraadas vastu võetud seadus on populistlik ja kaalutlemata.
Seaduse mõjul oleks kadunud 200 000 töökohta, kuid majanduskriisi tingimustes ei saa riigi president seda lubada. Lisaks oleks riik kandnud maksude laekumatajäämisest täiendavaid kaotusi. Võimud kardavad ka seda, et legaalsete mängusaalide sulgemisel kolib kasiinoäri põranda alla.
Juštšenko soovitas seadust täiendada, kusjuures ta aktsepteerib, et hasartmänguäri tingimused karmistuvad ja mängupõrgud kupatatakse spetsiaalsetesse piirkondadesse.
Mängupõrgute keelu initsiaatoriks oli peaminister Julia Timošenko ja ülemraada kiitis seaduse heaks 15. mail. Pärast seda andsid hasartmänguettevõtted riigi vastu kohtusse mitmeid hagisid, nõudes kulude korvamist.
Olympic Entertainment Groupi suuromanik ja nõukogu esimeehe Armin Karu sõnul teenib ettevõte Ukraina tütarettevõtete litsentside peatamise tõttu igas päevas 100 000 krooni kahjumit.
Olympicu tegevdirektor Andri Avila ütles täna Äripäevale: "Olympic ei ole kahjutasude nõudes veel kohtusse pöördunud. Loodame, et Ukraina ülemraada võtab arvesse presidendi vetoga kaasnenud märkusi ning töötab välja kõiki osapooli rahuldava lahenduse."
Seotud lood
Seoses Ukraina parlamendi poolt välja
kuulutatud ja 25. juunil jõustunud seadusest tulenevalt on teadmata aja jooksul
kasiinode tegevus Ukrainas võimatu, mistõttu otsustas Olympic Entertainment
Group (OEG) likvideerida kolm tütarettevõtet.
Ukrainas litsentside peatamise tõttu
suletud Olympic Entertainment Groupi tütarettevõtete kasiinod teenivad meile
igas päevas 100 000 krooni kahjumit, rääkis firma suuromanik ja nõukogu esimees
Armin Karu.
Kasiinokeelu ajal ajas Olympic
Entertainment Groupi asju Ukrainas nii Eesti saatkond
Kiievis, välisminister Urmas Paet kui ka peaminister Andrus Ansip.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.