Nobeli laureaatide, nagu Paul Krugmani ja
Joseph Stiglitzi uurimustööd pakuvad lahendusi majanduskriisiga tegelevatele
valitsustele, kirjutas Arkansase ülikooli Sam M. Waltoni nimelise
majanduskolledži ettevõtlus- ja majandusuuringute keskuse kaasteadur Viktoria
Riiman BBNile.
Nad on eksperdid kriiside alal, mis on toimunud Saksamaal, Venemaal, USAs ja teistes riikides. James Tobin, veel üks laureaat, oli ekspert majanduse kõikumiste alal. Kas Eesti võiks kuulda võtta ekspertide nõuandeid ja käituda praeguses kriisis targalt?
Eksperdid on ühel nõul majanduse stimuleerimise vajaduses, kuid nad eristavad lühemaid ja pikemaid eesmärke. Laureaadid väidavad, et sotsiaalseid toetusi ei tohiks majanduslanguse ajal vähendada, isegi mitte lühikeseks ajaks hirmus eelarvedefitsiidi ees. Pensionite, vanemahüvitiste, laste-, õppe- ja töötutoetuste vähendamine on majandusele halb ja selle tagajärjed on sügavad ning tekitavad veelgi suuremaid raskusi (suureneb ebavõrdsus, sotsiaalne ja poliitiline ebastabiilsus, kui mainida vaid mõnda). Ja teisest küljest ei aita sotsiaalabi ainult hädasolijaid, vaid annab raha ka nende kätte, kes selle kõige tõenäolisemalt taas tarbimisse suunavad.
Ka maksude tõstmine pole ekspertide soovitus, kuna see piirab majandust enam ja võib majanduslangust pikendada. Valitsus peaks kulutama raha siseriiklikult, loomaks töökohti (isegi, kui see tähendaks eelarve defitsiiti) ning kärpima administratiivkulusid, mis ei kahjusta tööhõivet, ning tegema eelarved pikemas perspektiivis kasinamaks. Kui majandus taas kosub ja tööturul tekivad uued võimalused, saab ka valitsus suuremat tulu ja eelarveülejääke.
Isegi sellised Nobeli laureaadid ja vaba turu pooldajad nagu Friedrich von Hayek ja Milton Friedman uskusid, et valitsus peab mõnes valdkonnas sekkuma. Nagu sõnas Friedman: "Niisugusel valitsusel, mis tegeleb sellega, et saada jagu kõrvalmõjudest, milliseid peetakse üldiselt piisavalt tähtsaiks, õigustamaks valitsuse sekkumist, ja mis aitab kaasa eraalgatuslikule heategevusele ning aitab perekonnal kaitsta vastutusvõimetut isikut, on selgesti täita oluline roll. Klassikaline liberaal ei ole anarhist."
Täiesti vaba majanduse põhimõtete rakendamine on põhjustanud mitmeid suuri kriise Venemaal, Tšiilis ja Jaapanis, tõestades, et vaba majanduse põhimõtted alati ei tööta. Ja sotsiaalne turvavõrk on majanduse ainuke pääsetee majanduslanguse tingimustes.
Kõik need nõuanded tunduvad olevat loogilised. 13. palga maksmine ja erakondade finantseerimine abivajajate arvel tundub eetiliselt vale. Miks mitte kasutada Euroopa Investeerimispanga miljardeid aastatel 2007-2013 headel eesmärkidel? Küsimus on selles, kas Eesti valitsus suudab neid nõuandeid järgida.