isePankur: raha ja kliendid pole maailmast kuhugi kadunud

Järgneb intervjuu Pärtel Tombergiga:

Kui palju teil praeguse seisuga kliente on?

Tänaseks päevaks on isePankuris 488 identifitseeritud ja registreeritud klienti. Aktiivsed kasutajaid on nendest 311, kellest 106 on investorid ning 205 laenajad. See tähendab, et tänaseks päevaks on laenuvõtjate ja investorite suhe kaks ühele. See väljendab ka muus statistikas, mille järgi 50% laenutaotlustest rahuldatakse.

Mis on teie peamine argument, millega inimesi veenate?

Kogu inimeselt-inimesele laenuturu eeliseks traditsiooniliste süsteemide ees on nö võit-võit lahendus. Ühest küljest saavad laenusoovijad madalamad intressid, kui oleks võimalik parimast alternatiivsest kanalist, kui teisest küljest teenivad investorid suhteliselt kõrget keskmist tootlust. Me oleme tänase päevani pannud väikest rõhku turundusele ning enamik kasvust on orgaaniline ehk kliendid turustavad või müüvad seda kontseptsiooni ise.

Pikas perspektiivis leiame, et meie osatähtsus kogu süsteemi juures, hetkest kui me oleme suutnud kõik enda ja klientide ideed/soovid platvormi lisada, jääb suhteliselt väikseks, sest tegemist on siiski inimestevahelise sotsiaalse võrgustikuga, kus on loodud ka monetaarsed suhted.

Kui suured on tehingumahud?

Alates avamisest on isePankuri portaalis eraisikud nelja kuuga omavahel vormistanud laenutehinguid ligi poole miljoni krooni väärtuses. Juunis kasvas kogu väljastatud laenude portfell lausa 67%. Laenutaotlusi on praeguseks tehtud 3,1 miljoni krooni ulatuses laenutaotlusi. Kui alates avamisest on rahuldatud taotluste osakaal 16%, siis viimasel kuul jõudis see suhtarv juba 50%-ni.

Kuidas majanduslangus teie klientuuri mõjutanud on - kas tehingumahud on vähenenud?

Meil on väga keeruline majanduslanguse mõju oma klientuurile hinnata, sest portaal avanes klientidele alles käesoleva aasta veebruari lõpus. Kindlasti oleks teistes majanduslikes tingimustes tehingumahud suuremad, sest investoreid leiduks rohkem. Samas oleme oma esimese tegevusaasta plaanid juba saavutanud, nii et võib öelda, et majandusolukorda on meie poolt eelmisel aastal tehtud plaanidest natukene parem.

Hetkel keskendume krediidiriski ennetamise ja juhtimise süsteemide ning teiste suuremate uuenduste arendamisele, et selleks ajaks, kui turuolukord paraneb, suudab meie keskkond rahuldada juba kõikide laenusoovijate ja investorite soovid.

Milline on kõige vingem tehingunumber, mis isePankurist on võidetud?

Kõige suurem üksikslaen, mis on isePankuris eraisikute vahel vormistatud, on 9 700 krooni. Oleme praeguseks hetkeks makromajandusliku olukorra tõttu ajutiselt piiranud maksimaalse laenu suuruseks 5 000 krooni ning ühe laenuvõtja laenuportfelliks 10 000 krooni. Seda seetõttu, et soovime vältida meie klientide kiiret laenukoormuse kasvu, olukorras, kus esimeses järgus on mõistlik püsitulusid suurendada ning kulusid koondada. Majandusseisu paranedes kavatseme ka laenude piirmäärasid muuta või üldse eemaldada.

Kas teil Eesti turul on ka konkurente?

Otsesed konkurendid puuduvad nii Eestis, Baltikumis kui ka Soomes. Kõige lähem konkurent, kes tegeleb sarnase ettevõtmisega, asub Rootsis.

Kas plaan kolme aasta pärast Londoni aletrnatiivbörsi nimekirja saada on endiselt päevakorras?

See plaan on täiesti päevakorras ning tahame selle teemaga lähemalt tegelema hakata peale Soome turule sisenemist.

Samas jääb börsil noteerimise võimalikkus suuresti sõltuma investorite pikaaegsest huvist ettevõtte vastu.

Hetkel oleme otsimas ettevõttele nö ingelinvestoreid, et finantseerida suuremaid planeeritud arendusi ning sisenemist Soome turule.

Seetõttu ei ole turul noteerimise teema prioriteetide hulgas.

Tahame esmalt pakkuda klientide suurepärast toodet ning alles seejärel keskenduda firmasisestele teemadele.

Soovime luua jätkusuutliku ning väga pika perspektiiviga ettevõtet ning varajases staadiumis perifeersete teemadege tegelemine oleks hukatuslik.

Milline on teie seisukoht lõputuna näivale majanduslangusele - millal võiks alata see nii oodatud tõus taas?

Ma isiklikult ei usu, et majanduslangus enne tuleva aasta hiliskevadet peatuks. Tõusu ei ootaks ma enne 2011. aasta esimest kvartalit.

Kõige lihtsam on jälgida USA-s toimuvat ja tingimuste paranemise saabudes antud hetkele 12 kuud juurde liita. Sellise "rusikareegliga" oli juba 2007. aasta augustis selge, et Eesti majandus saab tugeva hoobi.

Teisipidi on selliste prognooside andmine karuteene, sest majandus tarbijate ja firmade psühholoogia vili ning kui kõik endale sisendavad, et üks aasta on veel vaja vireleda, siis nii ka tuleb. Mõistlik oleks hakata keskenduma tegudele ja sellele, kuidas praeguses kliimas rohekm tulu teenida.

Mõni soovitus ettevõtjatele, kuidas tõus üle elada?

Traditsioonilise kulude kärpimise asemel soovitaks ma pigem kulude n-ö optimeerimist ehk ühe müügiga seonduva kulu minimeerimist.

Kõige tähtsam on siiski leida uusi tuluallikaid, sihtturge ja kliente, sest kulude optimeerimine kellelegi raha kontole ei too.Isegi kui kulud on nullis, aga tulusid pole, siis seisad ikkagi lõhkise küna ees.

Raha suudetakse teenida ainult oma ideede, aja, teenuste või toodete müügi pealt ja enamus auru peaks minema sinna. Maailmast ei ole raha ja kliendid kuhugile ära kadunud, kuid antud hetkel tuleb teha lihtsalt natukene rohkem tööd, et nendeni jõuda.

Kinnisvarabuumiga seondunud kiire rikastumine muutis paljud inimesed ülbeks ning laisaks ja praegu on viimane aeg sellest mõttemaailma ballastist lahti saada.