Ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna juhib
maksu- ja tolliameti peadirektori Enriko Aava tähelepanu sellele, et
reamaksuametnikud vaevu Riigikohtu otsustega tutvuma, kui maksumaksja oma
õiguste kaitseks mõnele neist viitab ning kirjutavad rahumeeli
perspektiivitutele maksuotsustele alla.
Järgneb Olavi Kärsna vastukaja Enriko Aava artiklile "Küsime endalt sageli: kas me jäikus võib haavata majandust?", mis ilmus reedeses Äripäevas.
Teie 14. kuupäeva artiklit oli ühest küljest hea lugeda. Eks peadirektor peabki tegelema põhimõtteliste ja suunavate probleemidega, alluvad on need, kes suunised ellu rakendavad. Teisalt on juhtimisega selle õpetamisest alates üks suur probleem. Suurtes plaanis mõtlemisest rääkides peetakse loomulikuks, et nende elluviimise praktiliste küsimustega ei tohi tippjuhid üldse pead vaevata. Muidugi peab juht praktilistes küsimustes saama alluvaid usaldada, aga ta peaks kogu aeg arvestama ka sellega, et alluvad võivad tema iseenesest head plaanid rakenduslike pisiasjadega sisuliselt pea peale keerata.
Küsimus on, kuidas sellest aru saada: milline signaal on tavaline virisemine ja millal on asi tõsine. Enesekaitserefleks paneb kahjuks kogu kriitikat alati tagasi lükkama, ja seetõttu jääb enamus maailmas tehtud ilusatest plaanidest loodetud tulemuseta, sest metsa raiumisel lendas liiga palju laaste.
Kuna mul pole isiklikku igapäevast emotsionaalset sidet maksuameti töötajatega, pean vajalikuks Teid hoiatada: Teie alluvate tegelikus praktilises tegevuses hakkavad korduma 90ndatel tehtud vead, mis selle sajandi esimesel poolel tundusid kaduvat. Ennekõike ei austata Maksuameti süsteemis krooniliselt Riigikohtu otsuseid. Kui Riigikohus on mingis küsimuses seisukoha võtnud, on selge, kuidas edaspidi selleteemalised vaidlused lõpevad, ja sellega mitte arvestada tähendab igasuguste ressursside, lõppkokkuvõttes maksumaksja raha raiskamist. Ka ei ole see kindlasti mitte maksumaksjaid rasketest aegadest ülesaamisel toetav tegutsemisviis.
Oma artiklis kirjutasite: kui majanduses toimub pidev skeemitamine ja maksudest hoidumine, kulubki palju ettevõtjate energiat sinna. Sellisel juhul ei saa majandus kiiresti ja tõhusalt areneda. Majandusele mitteskeemitavale poolele ei mõju aga hästi ka see, kui energiat peab kulutama maksuotsuse vaidlustamisele küsimustes, mille kohta on teada, et Riigikohtus Maksuamet selle koha pealt kaotab. Alles puutusin kokku olukorraga, kus revident ei tundnud Riigikohtu otsuseid algdokumentide rekvisiitide parandamise-täiendamise kohta, maksumaksja osutas nendele oma eriavamuses, revident ei teinud teist nägugi ja osakonnajuhataja kirjutas maksuotsusele rahumeeli alla. Ehk võtate vaevaks lugeda näiteks Riigikohtu kohtuasjas nr 3-3-1-43-09 tehtud otsuse punkti nr 15? Sama lugu, aga teises maksukeskuses.
Ühegi Maksu- ja Tolliameti osakonna põhimääruses ei ole kirjas kohustust analüüsida Riigikohtu otsuseid ja neid maksuameti teistele töötajatele tutvustada. Väljastpoolt vaadates, st maksu- ja kohtuotsuseid lugedes, tundub maksuametis jälle olevat ametlikuks tegevusstrateegiaks valitud kunagise juriidilise osakonna juhataja sõnastatud „meie läheme kõigi vaidlustega alati lõpuni, otsustavad need kohtud, mis nad otsustavad“. On seda tehtud ilma Teie teadmata?
Ka Teie alluvate poolt väljatöötatud dividendide sotsmaksuga maksustamise juhendi projekt ei arvesta üldse Riigikohtu otsustega. Ehk võtaksite ise lugeda kohtuasjas nr. 3-3-1-90-07 tehtud otsust?
Tahaks Teile veel kirjutada näiteks Teie noorte alluvate poolt tekitatud ebanormaalsest olukorrast käibemaksukohustuslaseks registreerimisel, revidendi käsiraamatust ja suhtumisest pisiettevõtjatesse, aga ehk mõni teine kord.
Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Meie majandusmaastik muutub praegu väga
kiiresti. Ühelt poolt tingib selle üldine majanduslangus ja teiselt poolt
meetmed, mida olukorrast väljatulemiseks rakendatakse, näiteks muutuvad
maksumäärad.
Vargused ei ole jätnud puutumata mitte ühtegi kaupluseketti. Kuigi suuremad poed panustavad turvalisusele üha rohkem, kannavad ärid iga aasta varguste tõttu siiski väga suuri kahjusid. Forus annab ühe Eesti suurima turvapartnerina ekspertnõu, kuidas kaitsta paremini oma vara ja kaupluse töötajad saaksid end tunda turvalisemalt.