Veel enam, paradoksaalsel kombel on tõusukava parim viis õõnestada vanemapalga süsteemi seestpoolt. Eestis valitseb praegu konsensus, et emapalk on vajalik, sest see on tõesti pannud ka kõrgemapalgalised naised sünnitama.
Nüüd aga näib, et need jõukad emad pole ikka rahul. Sammuke veel ja siis kistakse nördimustundes juba välja kõik vanad emapalgale suunatud argumendid (nagu kurikuulus "miks üks laps on võrdsem kui teine?").
Mida suurem pahameel, seda suuremaks muutub oht vanemapalgale. Opositisoon ei jäta seda ära kasutamata ja aina tõenäolisemaks muutub, et võimule tulevad otsustajad, kes hakkavad kehtivaid reegleid muutma ning siis võib maksimummäär juba langeda.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjendas vanemahüvitise tõusu vajadust sellega, et kehtivad seadused näevad nii ette. See on naljakas põhjendus.
Nagu ka kolmapäevane Postimees oma samateemalises juhtkirjas meenutas, ei ole kehtivad kokkulepped majanduslangusotsuseid tegevat valitsust seni seganud.
Pensionimaksed peatati, käibemaksumäära tõsteti kiirkorras, töölepinguseadus mängiti ümber. Ka vanemahüvitise puhul oleks valitsusliit muudatused riigikogus kergesti läbi viinud, tõenäoliselt opositsiooni abiga.
Otsuse põhjendamatust vaagides hakkab aina enam tunduma, et tegemist on valitsusliidu teadliku käitumisega. Esiteks, pakkuda lihtsat katteta valitsuslubadust: tõusu ei tule, aga lubame ikka.
Kui vanemapalk ka ei tõuse, siis võivad Reformierakond-IRL ikka öelda, et meie tahtsime, aga opositsioon…