Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles,
et Baltimaad on Rootsi finantsprognoosidele ja riigi eelarvele kõige
tõsisem oht, vahendas Bloomberg.
"Baltimaad on kõige tõsisem oht. Süvenev kriis Baltimaades mõjutab kõiki Põhjamaid," ütles Borg Balti regiooni kohta, kuhu Rootsi pangad on andnud miljardeid eurosid laene.
Pressikonverentsil, kus räägiti Rootsi eelarvekavast, märkis Borg veel, et majanduse taastumine võib olla kindlam kui praegune prognoos näitab, kirjutas Reuters.
2009. aastaks prognoositakse Rootsile 2,2%st eelarvedefitsiiti SKP-s ja 3,4%st 2010. aastal. 2011. aastal oodatakse juba 2,1%st ja 2012. aastal 1,1%st defitsiiti.
"Tugevamate eksporditellimuste ootus ja edasised arengud paremusele globaalsetel finantsturgudel ning maailmamajanduse taastumine on faktorid, mis võivad teha taastumise kiiremaks kui oodatud," ütles Borg.
Rootsi on kannatanud sügavama majanduslanguse käes kui Norra või Taani pärast ekspordinõudluse kukkumist, mis õõnestas maailma suurima kuullaagritootja SKF ja maailmas veoautode tootmises teisel kohal oleva Volvo AB tellimuste arvu. Pool Rootsi majandusest moodustab eksport.
Borg teatas täna, et 2010. aastal kasvab kasvab riigi majandus prognooside kohaselt 0,6% ja 2011. aastal 3,1%. Sel aastal kahaneb riigi majanduskasv 5,2%. Töötus jõuab järgmisel aastal 11,6%ni ning sel aastal jääb 8,8%le.
Borg ütles veel, et tahab riigi töötuse määra alandada 6-7 protsendini mõne aastaga.
Seotud lood
Rootsi valitsus plaanib tuleval aastal
jätkata tulumaksu langetamist, et toetada töökohtade loomist ja ergutada
majandust, mis mullu esimest korda 1992. aastast kasvu asemel langusesse
läks.
Tänases Kesk- ja Ida-Euroopa riikide
kommentaaris kirjutab Danske Bank, et Lätiga seotud riskid hakkavad taas
tähelepanu keskmesse tõusma pärast Rootsi rahandusministri Anders Borgi reedest
hoiatust Läti kreeditoride katkevast kannatusest Läti valitsuse suhtes.
Rootsi pangad ei ole veel ohutsoonist
väljas – kui Balti riikide majandusolukord edasi halveneb ja pankade reitingud
surve alla satuvad, võivad rahastamisprobleemid uuesti üles kerkida, tõdes
Rootsi keskpanga asekuberner Lars Nyberg panga võrgulehel avaldatud ettekandes,
kus lahkab kahe aasta eest puhkenud finantskriisi hetkeseisu.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.