VANA KULD: Siilats: Eesti fondide valitsemistasud liiga kõrged

Siilats kirjutas arvamusloo ajendatuna SEB Privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli arvamusavaldusest, et oma esimesed sammud investeerimisel võiks teha sellise investeerimisfondi kaudu, mis on võimalikult laiapõhjaline ning arvestab nii eri varaklasside kui ka turgude trendide võimalike suundadega.

Järgneb Keith Siilatsi arvamuslugu.

Kahjuks pole võimalik niisama turult aktsiaindeksit osta. Seega on valik kas osta mõni fond või individuaalseid aktsiaid, siis SEB ja teised pangad võtavad oma fondide haldamise eest 1,5% või isegi rohkem aastas (koos kuludega kuni 5% aastas). Iga aktsia ostmine oleks jälle teenustasudena liiga kulukas. Mitu aktsiat oleks siis optimaalne osta ja kui palju aga oleks õiglane fondile maksta riski vähendamise eest?

Kui osta võrdses koguses 5 kõige suuremat aktsiat, siis tuleb välja, et maksimum tasu, mida haldajale maksta on 0,57%. Seda 100 000 kroonise portfeli puhul. 300 000 kroonise portfeli puhul langeks maksimum tasu, millega fondi riski vähendamine ära tasub, 0,38%-ni.

Kui keskmine Eesti fond võtab kokku depoo ja muudeks tasudeks 2%, siis annab 100 krooni investeerinud inimene niisama pangale 32% oma võimalikust tulust ja 300 krooni investeerinud inimene 36%. Seega, kui sa peaksid aastas oma investeeringutega 50 000 krooni teenima, siis võtavad praeguses olukorras pangad sellest iga aasta 12 000 krooni ilma asjata teenustasuks ara. Aus teenustasu oleks 3000 krooni aastas, ja tasudeks võetakse 2% puhul 15 000 krooni. Ja nii igal aastal.

Tundub kuidagi imelikult suur number? Pangad on kavalad oma teenustasude suurust varjama. Et aru saada, kuidas tegeliku teenustasu arvutada, on vaja teada lihtsat terminit (kogu analüüs Exceli failina SIIN):

Sharpe Ratio

Sharpe Ratio on summa, mida sa efektiivselt riski võttes teenid. Kogu Peeter Koppeli loogika seisnes selles, et ostes üksik aktsiat, võtab inimene riski ebaefektiivselt. Kui ebaefektiivselt? Näiteks, kui osta suvaliselt üks USA suurim aktsia (SP500 indexi top 5-st), siis võtad keskmiselt 70% liiga palju riski. Samas kui sa ostad kasvõi 2 aktsiat, langeb su mittetasustatud risk 35% peale, 5 aktsia puhul on see vaid 5% su kogu riskist (1993 aastast tänaseni iga suurema sektori suurim aktsia, monthly return - autor).

Sharpe Ratio mõõdab kui palju on see risk kroonides sulle väärt. Maailma parimad hedge fondid saavad vähestele valitud investoritele pakkuda Sharpe Ratio 2-te. Eestis müüdavata fondide volatiilsus on umbes 15%. Mis tähendab, et see 5% lisa ka riski kõige paremal juhul ei ole väärt rohkem kui 1,5% aasta tasu. Praktikas on aktsia indeksi fondide Sharpe umbes 0,3. Võttes arvesse, et 5 aktsia ostmise kulu on 5 korda suurem kui ühe aktsia oma, saamegi maksimum tasuks 0,57% (eeldan, et ostad ja müüd portfelli maha kord kahe aasta jooksul ja maksad 70 krooni tehingutasu aktsia või fondi pealt-autor). See on USAs normaalne tasu, SP500 indeksi ETF-i SPY tasu on näiteks 0,11%.

Seega ärge ostke pankade pakutud fonde, kus teenustasud üle 0,5% (põhimõtteliselt kõik Eesti fondid). Selle asemel visake münti ja valige 3-5 suuremat aktsiat või ETF-i. Tehke omale selgeks, et ajalooline tulusus ei näita tuleviku tulusust. Pangad teevad omale iga aasta mitu erinevat fondi ja siis müüvad järgmine aasta neid, mis juhuslikult eelmine aasta rohkem tootsid. Küll saab järgmise aasta tootlikust ennustada võttes fondi volatiilsuse, korrutades selle Sharpe Ratio-ga (ehk 0,3-ga) ja liites Libori. 15% volatiilsusega fondi tootlus pole kunagi üle 7% aastas. Makstes sellest ära 2% valitsemistasudeks jääb teile ainult 5%. Ostes 5 suvalist aktsiat kaotate te ainult 0,25% tootlusest lisa riskile ja 0,35% lisa ostukuludele (ostu kulud vähenevad proportsionaalselt kui portfel on üle 100 000 krooni - autor). Lisaks ei pea te aktsiaid ostes maksma väljalaske- ja tagasivõtutasusid.

Ostes paari erinevat aktsiat avaneb teil võimalus iga aasta üks viiest aktsiast maha müüa. Müües aastas aktsia, mis on hinnas kukkunud saate efektiivselt oma tulumaksu kohustust paar aastat edasi lükata ja samal ajal iga aasta osa rahast elamiskuludeks välja võtta. Et iga kuu 30 000 krooni aktsia investeeringutest krooni teenida(+inflatsioon), peab portfeli suurus umbes 10 miljonit krooni olema. Odavam on osta kinnisvara ja seda välja rentida, kuna aktsiaturul pakutavast likviidsusest pole pikaajalisel investoril kasu, sellel likviidsusel on aga hind. Kui ärikinnisvarale pakuks pank 1,5-kordset võimendust, siis peaks 30 000 krooni kuus suutma ka 4 miljonise investeeringuga tekitada. Tuleb lihtsalt leida kinnistu, mille hinna ja aasta rendi suhe alla 20 oleks ja pangalt 5%-list laenu saada.

Siilats: Eesti fondide valitsemistasud on liiga kõrged

Andmed: finance.yahoo.com Monthly, "Adjusted Price" alates 1/29/19993