Äripäev palus Maksu-ja Tolliameti
peadirektori asetäitjal Dmitri Jegorovil kommenteerida salasigarettide
ja-kaubanduse hetkeolukorda Eestis, taustaks Äripäeva fotograafi eilne
fotosessioon Lasnamäe turul, kus ta pildistas segamatult avalikult toimunud
salasuitsuäri.
Jegorov nimetab algatuseks salakaubaäri olukorda hästi iseloomustavad numbrid.
"EMTA on seni keskendunud aktiivsele tööle piiril ja suuremahulise salakaubanduse tõkestamisele. Turureidid ja üksikute edasimüüjate vahelevõtmine on kindlasti kallim ja vähem efektiivne meede, kui nende varustuskanalite häirimine. Kui 2008. aastal oli tollikontrolli tulemusena kinnipeetud sigarettide kogus 5,5 miljonit, siis ainuüksi 2009. aasta I poolaastaga peeti kinni 4,6 miljonit sigaretti," räägib Jegorov.
Kas keegi on enda töö tegemata jätnud, et Eestisse üha enam salatubakat sisse veetakse?
"Otseselt ei saa me süüdistada kedagi oma töö tegemata jätmises, kuid selge on see, et eelarvekärped siin töö tegemist lihtsamaks ei tee. Praeguses situatsioonis on vaja määrata prioriteete, millega riik ehk meie tegeleme aktiivselt, millega aeg-ajalt ja millega tegelemiseks meil ressurssi ei jätku. Seni oleme oma tööga hakkama saanud, kuid kahed ees olevad tubakaaktsiisi tõusud (nii 1.1.2010 kui 1.1.2011) seavad meie töö planeerimisele omad tingimused," muretseb Jegorov.
Phillip Morris Eesti esindaja on väitnud, et aasta jooksul on nende kauba müük Ida-Virumaal langenud tervenisti 40%.
"Meie analüütilised teenistused sellistele geograafilistele analüüsile väga ei keskendu, kuid ka meie oleme kursis tubakamüüjate murega, et Ida-Virumaal on legaalse toodangu müügiga väga suured raskused. Selge, et majanduslik olukord tervikuna, eraldi võetuna ka tööpuudus, on otseses seoses sooviga lisa teenida," tähendab Jegorov.
Salakaubanduse osakaal on ligikaudu 25%. Mida see riigieelarve seisukohalt tähendab?
"Konjunktuuriinstituut on hinnanud salatubakaga maksutulu kaotuseks 2008. aastal ca 660 miljonit krooni. Samas tuleb silmas pidada, et varimajanduse täpse osakaalu leidmine on äärmiselt keeruline ning maksukao leidmine, korrutades tarbitud salatubaka koguseid kehtivate maksumääradega, ei pruugi olla adekvaatne, kuna kõrgema hinna puhul oleksid ilmselt ka tarbitavad kogused oluliselt väiksemad," lisab maksuametnik.
Ta ütleb, et salatubakat tuuakse Eestisse põhiliselt kahel erineval viisil.
"Suuremahulised organiseeritud salakaubanduskanalid ning kokkuostmine (edasimüügi eesmärgil) igapäevaselt üle piiri maksuvaba normi ulatuses sigarette toovatelt kodanikelt. Viimane võimalus on alates suvest oluliselt keerulisem, kuna maksuvabastuse piirmäär langes plokilt kahele pakile. Seoses sellega me eeldasimegi, et kui varutud kogused hakkavad ammenduma, hoogustub esimest tüüpi pettus," lisab maksuameti asejuht.
Jegorov nendib, et esimest tüüpi salakaubandus on alatiseks nähtuseks riikides, kus maksumäära vahe naaberriikidega on suur.
"Sarnased probleemid eksisteerivad ju ka EL-i sees, näiteks vodkaturism ja aktsiisipettused. Seetõttu on kõrgema maksumäära kehtestamisel alati vaja arvestada suurenevate kuludega maksutulu kogumisel, seda nii tehnilise varustuse poolelt kui ka kontrolliametnike näol," märgib asjatundja.
Seotud lood
Septembri lõpus pildistas Äripäev Lasnamäel
Pae tänava turul vohavat äri salasigarettidega. "Me läheme igal juhul
vaatama, mis meil seal Pae tänaval jälle on," lubas linnaosavanem
Kalle Klandorf septembris. Vaata dokumentaalset tummfilmi täna
keskpäeval toimunud salasigarettide ärist.
Alkoholitootjate Liidu andmeil müüsid Eesti
kange alkoholi tootjad 2009. aasta esimese kaheksa kuuga Eestis ligikaudu 7,9
miljonit liitrit kanget alkoholi, mis on 10% vähem kui 2008. aasta sama perioodi
jooksul. Alkoholitootjate Liit hindab illegaalse alkoholi osakaalu juba 25
protsendile Eesti kange alkoholi turust.
Pae tänava turul kauplev salasigarettide
müüja teeb keskmiselt ühe tehingu minutis.
Venemaa rahandusministeeriumi avaldatud
eelnõu järgsete tõusvate aktsiisimäärade korral jääb lähiaastail tubaka ja
alkoholi salavedu Eestisse endiselt kasumlikuks tegevuseks.
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.