Euroopa suurimate ehitusvahtude tootjate
sekka kerkinud Krimelte sõlmis lepingu Brasiilia maaletoojaga, ehitusvahtu
plaanitakse müüma hakata veel teistessegi Lõuna-Ameerika suurriikidesse.
"Kui kogu süsteem on paigas, siis on uue turu avamine ainult aja küsimus. See juhtub poole aasta või aasta pärast," rääkis Krimelte juhatuse esimees Jaan Puusaag Argentina ja sealt edasi Tšiili turuvallutusplaanidest. "See regioon on praegu eriti popp."
Augustis väitis Krimelte tegevdirektor Alar Salumi, et olukord eksporditurgudel aina paraneb ja aasta lõpuks plaanitakse ekspordipartnerite nimekirja nii mõnegi riigiga täiendada.
Praegu on Brasiiliasse sealsele maaletoojale Ancorale paar konteinerit kaupa veetud. Puusaagi sõnul moodustab see minimaalse osa nende firma enam kui miljardikroonisest käibest.
Küll aga lisas ta, et kuna nad alles sel aastal alustasid, võiks järgmisel aastal Brasiilia eksport moodustada kaks kuni kolm protsenti ettevõtte käibest, mis on üle 30 miljoni krooni.
"Kui siin Sao Paulos linna vahel sõita, siis iga nurga peal on kraanad püsti. See juba räägib enda eest," rääkis praegu Brasiilias viibiv vahendaja, tõlk ja ajakirjanik Erik Henno. Ta lisas, et ehitusmaterjalide vastu on seal suur huvi . Henno peab Brasiilias läbirääkimisi ühe teise maaletoojaga, kes paikneb lõuna pool.
"See on oma metoodika. Kaardistame piirkonna ära ja otsime, kes on need tegijad ja võtmeisikud, ning otsime tee nendeni jõudmiseks," rääkis Puusaag välismaal klientide leidmisest. Tema sõnul töötavad kohapeal inimesed, kes loovad sidemeid võimalike klientide ja Krimelte vahel.
Henno lisas, et kõige suurem takistus Brasiilias äritegemisel ongi keelebarjäär. Kohalikud ei oska inglise keelt, vaid suhtlevad ainult portugali keeles. Samuti pidavat Henno sõnul seal asjaajamine kauem aega võtma.
"Brasiiliaga on tõesti vaja pisut kannatust. Ka selleks tuleb valmis olla, et nad hakkavad ümmargust juttu ajama ja ühel hetkel ei saa neid enam kätte. See on nende kultuuri osa, et nad ei taha "ei" öelda," lisas Henno. Siiani pole tal Krimeltega selliseid juhuseid olnud.
Krimelte on ka Argentinas maaletooja leidnud, kuid sertifikaadid võtavad veel aega. Puusaag ennustab, et juba poole aasta pärast peaks ka sinna kaup kohale jõudma. Järgmine sihtmärk Lõuna-Ameerikas oleks Tšiili.
Kui Äripäev küsis Puusaagilt, millal ta plaanib kogu Lõuna-Ameerika mandrile ehitusvahtu vedada, vastas ta, et nad elavad siiski ühe päeva korraga. Praegu on eesmärk sealsetes suuremates riikides kanda kinnitada.
Küll aga külastab Puusaag novembris ka Dubaid. "See on pigem niisama õngitsema minek," lisas Puusaag.
Puusaagi sõnul langes sel aastal Krimelte käive 30 protsenti ja arvatavasti jääb aasta lõpuks käibeks veidi väiksem number kui mullu - 700 miljonit krooni. Puusaag ei välista, et kõikidele siiani tehtud kitsendustele lisaks tuleb lähitulevikus ka natuke otsi kokku tõmmata.
"Vabalt võib olla, et kulutusi tuleb kokku tõmmata. Tegevus on hooajaline, kogu aeg võrdled eelmise aastaga. Järsku kukkumist loodetavasti ei tule," lausus Puusaag.
Ometi leidis ta, et praegu suudab tema ettevõte jõudsalt eksporditurgudel areneda.
KommentaaridMeelis Virkebau, Eesti Energia nõukogu liige, endine Kreenholmi juhatuse esimees
Mul on kogemus Põhja-Ameerika riikidega. Välisriiki sisenemisel on number üks see, et tuleb endale selgeks teha, kuhu oled sattunud. Saada aru piirkonnast, kultuurist ja äritavadest. Ühesõnaga - pilt ette saada. Kui keegi on seal kohal, võtab see aega umbes pool aastat. Praegu on üksjagu neid ettevõtteid, kelle silmaring on piiratud ja ekspordimaailm piirdub Rootsi või Norraga. Teised maad jäävad nii võõraks, et ei juleta sellist plaani tehagi. Oleks eriti tore, kui Krimelte sellega hakkama saaks. Ehitus kui selline on seal kasvav majandusharu. Minu arvates on nendel riikidel tuul tiibades ja praegu on õige aeg seal jalg ukse vahele saada.
Viktor Valkiainen, Saint-Gobain Ehitustoodete ASi juht
Nendel on selline toode, mida võib nii kaugele viia. Meie tegeleme rasketoodetega ning nende müümiseks on vaja tootmine rajada valitud riiki. Võib-olla on Krimeltel ka plaanis hiljem kohapeal toota. Kindlasti on Lõuna-Ameerikas praegu lihtsam kui Euroopas ja USAs, eriti kui jutt käib ehitusest ja ehitustoodetest.
mis on mis
OÜ Krimelte-Eesti kapitalil põhinev vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja. 51% kuulub juhtkonnale eesotsas Jaan Puusaagiga. 49% firma aktsiate omanikud on Panamas registreeritud USA firmad, kelle tausta pole seni avaldatud.-Tegutseb aastast 1994, tootmist alustas Eestis 1998.-Kaubamärgid Remontix, Penoseal, Penoflex, Penosil-Lühikese ajaga on tõusnud vahendusfirmast Euroopa juhtivate tootjate sekka.-Eesti üks suuremaid eksportööre. Mullu eksportis 93% toodangust rohkem kui 30 riiki, peamiselt Venemaale, Ukrainasse, Kasahstani, Valgevenesse, Taani, Soome, Suurbritanniasse, Bulgaariasse, Rumeeniasse, aga ka Jaapanisse.
taust
Jaan Puusaag käis kevadel välja konkreetse idee Eesti majandussurutise leevendamiseks-Kaalume näiteks võimalust, et eraisikud saaksid aastatel 2009-2010 kulutada maksuvabalt 100 000 krooni ehitusremonttöödeks. Kui seda võimalust kasutaks näiteks 100 000 inimest, siis suunaks see ehitussektorisse 10 miljardit krooni.
Seotud lood
Rohkem kui 30 riiki ehitusvahte ja
vuugihermeetikuid eksportiv OÜ Krimelte näeb viimaste kuude positiivse trendi
jätkumist ka augustis.
Kuni seaduses pole teisiti öeldud, ei
saa ühtegi summat nimetada liiga väikeseks, vastas Krimelte OÜ juhatuse esimees
Jaan Puusaag Äripäeva küsimusele, kas on õige võtta enamus sissetulekust
dividendidena.
49 protsenti ehitusmaterjalide tootja ja
Eesti ühe suurema eksportööri OÜ Krimelte aktsiatest oli vahepeal registreeritud
Venemaal, kuid kuulub praegu Panamas registreeritud USA firmadele.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele