Vahur Kraft: Eesti saab euro 2013 või 2014

"On väga suur oht, et me ei suuda eelarve kriteeriume täita. Eurole üleminek eeldab eelarvedefitsiiti alla 3% SKPst. Meie majandusprognoosis on järgmise aasta eelarve defitsiit miinus 5% ning siis me euroks ei kvalifitseeru," rääkis Kraft.

"Kui tahame eurole üle minna, tuleb veelgi eelarve temaatikaga tegeleda," sõnas ta ja lisas, et et oleme palju teinud euro nimel ja poolel teel ei tasuks seisma jääda. Kiire euroga liitumine on eesmärgiks kõigis Balti riikides, ent see nõuab eelarve kärpeid.

"Avaliku sektori kulutuste kokkutõmbamise osas on Läti meetmed olnud kõige põhjalikumad," märkis panga juht. "Võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti erasektor palku kärpinud palju, kuid Eesti avaliku sektori palgad pole piisavalt kohandunud majandusoludega," lisas Kraft.

"Meie praegustest teadmistest lähtudes me euro kriteeriume veel ei täida. Eelarve defitsiidi tõttu on tõenäoline eurole ülemineku lükkumine aastasse 2013-2014, ka Eestil," sõnas endine Eesti Panga president.

Tema sõnul on eurole üleminek ühiskonna ülene projekt mitte eliidi oma, kõik peavad selle nimel pingutama. "Euroga liitumine on meie jaoks sama suur eesmärk nagu Euroopa Liidu ja NATOga liitumine," märkis Kraft.

Majanduse olukorrast peale 2011. aastat rääkides mainis Nordea panga juht, et 2012 ja sealt edasi suuri kasvunumbreid ei tule ning hea, kui suudame majanduskasvu hoida 5% tasemel. "See on ka ELi keskmine majanduskasv ning ELi keskmise majanduskasvuga võrreldes jääb Eesti oma ikkagi kiireks. Kuid selliseid kasvunumbreid nagu 12% me enam ei näe," kinnitas ta.

Nordea majandusprognoosi järgi jääb ka selle aasta teine pool majanduslanguse osas suhteliselt nõrgaks. "Ent langus hakkab aeglustuma, kolmandas ja neljandas kvartalis on miinused juba väiksemad," sõnas Kraft.

"2010 langus stabiliseerub ja jääb minus 2,5% juurde, kuid 2011. aastal prognoosime majanduskasvuks 1,5%," lisas ta. "Majanduse paranemise ootused on kooskõlas ootustega peamiste eksportturgude käekäigu osas," märkis Kraft.

Nordea majandusprognoosi järgi võib tööpuudus 2010. aasta lõpuks tõusta umbes 18% tasemele ning sissetulekute osas oodatakse väikest langust.