IMFi raport Läti kohta näitab, et enne läheb kaamel nõelasilmast läbi, kui Lätil õnnestub devalveerimist vältida.
IMFi raport pakub huvitavat lugemismaterjali. Võiks öelda, et nii avameelset Läti probleemide kajastust polegi juhtunud lugema. Kõigepealt selgub, et Läti püüdis viie rikkaima hulka saada veelgi kiiremini kui Eesti ja saavutas buumi ajal inflatsioonitempo 18% aastas. Sellest arutust inflatsioonist tingituna nüüd rekordiline majanduslangus.
IMF võrdleb Lätit Indoneesiaga (1997), Argentinaga (2001) jne - Läti on kõigist kõige ees. IMF järeldab, et Läti majanduses on kinnisvaramulli tagajärjel toimunud pöördumatu tagasiminek. Selle tagajärjel saavutab Läti majandus 2005. aasta taseme uuesti alles kusagil 2015. aasta paiku - tõeline kaotatud aastakümme!
Mind teeb ettevaatlikuks IMFi kidakeelsus pankade riikliku abistamise programmi kohta. Tähelepanuväärne on, et IMF ei tee vahet erasektori ja riiklike kohustuste vahel (näib, et kui eraisikud ei jõua Rootsi pankade rumalusi kinni maksta, siis peab seda tegema Läti riik). Näiteks Parexi kohta märgitakse, et kuigi seal on kinni mitmete deposiitorite raha, jätkab Läti valitsus Parexi välisinvestorite kaotuste hüvitamist (deposiitoritest eespool!). Samas valguses paistab täiesti propagandistliku valena Ansipi väide, et Eesti riigivõlg olevat väike.
Läti välisvõla dünaamikat käsitledes vaatleb IMF mitmesuguseid võimalikke stsenaariume - koos 30% kontrollitud devalvatsiooniga ja ilma. Kahjuks jääb võla projektsioone vaadates vähemalt minule mulje (võlg mõnedes stsenaariumites üle 200%/SKP) et on ebatõenaoline, et Läti suudaks taolist (pealesunnitud ning ebaõiglast) võlga maksta. Järjest enam hakkab asi sarnanema Argentinaga, kelle võlga vähendati hiljem umbes 66% võrra ja kes oli sunnitud 75% devalveerima.
Omamoodi huvitav on vaadata ka Läti valitsuse suhtumist asjasse. Tundub, et lätlased peidavad siiani oma pead liiva all ega taha olukorra tõsidusest aru saada. IMF nimetab Läti valitsuse nägemust asjast viisakalt "optimistlikuks stsenaariumiks". Selle stsenaariumi võib kokku võtta järgmiselt: "Loodame, et asjad lähevad iseenesest paremaks". Lootus on lollidele.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.