Taavi Aas Tallinna eelarvest: me pole jaanalinnud

Tallinna linnapea Edgar Savisaare käskkiri "Kulude kokkuhoiust 2009. aasta novembris ja detsembris" keelab näiteks linna ametiasutuste töötajatele maksta uusi ja ühekordseid lisatasusid, välislähetusse saab vaid erandkorras ja bürootarbeid osta ei saa.

Intervjuu Taavi Aasaga.

Linnapea käskkirjas on märgitud, et kulude kokkuhoiu eesmärk novembris ja detsembris on teha ettevalmistusi linna 2010. aasta eelarve tegevuskulude säästlikumaks kasutamiseks ning vabanevate vahendite suunamiseks eeskätt kodanikele avalike teenuste osutamise tagamiseks.

Mil viisil neid ettevalmistusi tehakse ja milliseid avalikke teenuseid on siin silmas peetud?

Hetkel on käimas Tallinna linna 2010.aasta eelarve eelnõu koostamise protsess ning linnavalitsuse eesmärk on tagada, et järgmisel aastal saaksid osutatud kõik linnakodanikele vajalikud teenused. Kohalikule omavalitsusele on teatud osa funktsioone pandud erinevate seadustega ning lisaks sellele täidab omavalitsus ka rahva esinduskogu poolt talle pandud ülesandeid. Kõikide teenuste loetlemine oleks liiga mahukas, kuid just erinevate seaduste ja volikogu poolt pandud ülesannete täitmisega linnavalitsus tegeleb.

Miks just nüüd? Kas linn avastas alles praegu, et on vaja kokku hoida või olid takistuseks valimised?

Sarnaseid käskkirju on ka varem välja antud. Eelarveliste asutuste puhul juhtub sageli, et eelarveaasta lõpul teevad asutused eelarves ette nähtud kulutusi vaid seetõttu, et vastaval eelarve real on selleks ettenähtud summa olemas.

Tallinna linnal on suur hulk hallatavaid asutusi ning eesmärk oli neid kutsuda aasta lõpul säästlikumalt majandama.

Mis saab jaanuaris, kas vaid kaks kuud kokkuhoidu on linnale piisav?

Eeldatavasti võtab linnavolikogu Tallinna 2010. aasta eelarve vastu detsembrikuus ning jaanuaris tehakse kulutusi tulenevalt volikogu poolt kinnitatud 2010.aasta eelarvest.

Palju see kaks kuud rahaliselt linnale annab?

Selle otsuse rahaline tulemus peaks näha olema aasta lõpul, sest siis saame teha kokkuvõtteid kui palju linna erinevad ametiasutused on suutnud oma plaane korrigeerida. Esialgseid kokkuvõtteid saame teha siis, kui novembrikuu aruanded on valmis.

Kas Tallinnal on vaja negatiivset lisaeelarvet?

Ei.

Kas kärpekava tuleks tuua volikogu ette? Kas kärbitakse tõesti sealt, kust on vaja või on tegu meeleheitliku katsega raha leida?

Need, kes on linnapea käskkirjaga lähemalt tutvunud, peaksid teadma, et antud käskkirjaga ei antud ühelegi linna asutusele ette mingit konkreetset summat, mis oleks vaja kärpida. Küll aga olid toodud teatavad suunised – mitte tellida büroovahendeid laovaruna ette, piirata perioodika tellimiseks tehtavaid kulutusi jne.

Kui suur auk on linnaeelarves?

Linn jälgib oma finantsseisu igapäevaselt ning rakendab vajadusel vastavad meetmed. Teatavasti tegi valitsus sel aastal oma lisaeelarve vastuvõtmisel otsuse alandada eelarveaasta keskel kohalikele omavalitsustele ülekantava tulumaksu osa 11,9 %-lt üksikisiku brutotulult 11,4 %-ni. Me käituksime jaanalinnuna kui väidaksime, et valitsuse otsused meid ei mõjuta. Kui tulubaasi vähendatakse, siis vastavalt sellele kohandab linn oma kulutuste tegemist.

Mis on hetkel vabade vahendite jääk?

Tallinna linnakassa seis on hetkel 171,5 miljonit krooni.

Kui palju on tulude laekumine võrreldes prognoositust kukkunud? Kas tulude prognoos selleks aastaks oli liiga optimistlik?

Prognooside tegemisel ei osanud linn ette näha, et riik võiks kord juba omavalitsustega eelnevalt kokkulepitud lubadustest taganeda. Traditsiooniliselt toimuvad igal aastal omavalitsuste ja valitsuse vahel eelarveläbirääkimised ning läbirääkimiste lõpp-tulemus kinnitatakse lõpp-protokollis. Sel aastal valitsus taganes oma lubadustest ning tulubaasi vähenemine on toimunud kõikides omavalitsustes. Ega rahandusministeerium asjata ei ole e-õigusse saatnud eelnõu, millega nähakse ette omavalitsustele täiendava abiraha jagamist. Tõepoolest, seda ei osanud me prognooside tegemisel ette näha.

Kuidas saaks linna tulubaasi suurendada?

Kui lähtuda valitsuse nägemusest, siis rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi kohaselt peaksid kohalikud omavalitsused täna tõstma maamaksu, sest ministeerium prognoosib lähiaastatel maamaksu laekumise suurenemist.

Reitinguagentuur Moodys on korduvalt oma hinnangutes välja toonud asjaolu, et linna rahastamine on liialt sõltuvuses valitsuse otsustest.

Kõige lihtsam viis linna tulubaasi suurendamiseks oleks see, kui linn saaks tagasi aasta keskel meilt „ära võetud„ tulumaksuosa. Tallinn on valitsuse vastava otsuse kohtus vaidlustanud ning kui kohtuotsus tuleks Tallinna jaoks soodne, siis aitaks see kaasa linna tulubaasi suurendamisele.

Linn omalt poolt saaks kohaliku maksuna kehtestada näiteks müügimaksu, aga see tooks endaga kaasa üldisema hinnatõusu ning tänane linnavalitsus ei poolda kaudsete maksude suurendamist, sest see mõjutab eelkõige vaesemaid elanikkonna kihte.

2008. aasta lõpu seisuga oli linna laenukoormus 2,4 miljardit krooni ja kohustuste ning eelarveaasta puhastulude suhtena arvestatav laenukoormus 45,5%. Milline tuleb linna laenukoormus selle aasta lõpuks?

Teie poolt toodud number 2,4 miljardit vastab tõele, laenukoormus 45,5% aga mitte. Õige number on 36,5% Selle aasta lõpus on prognoositav laenukoormus 2,85 miljardit krooni ja see moodustab 46% puhastuludest.

Olete öelnud, et valitsus on oma eelarvekärbetega Tallinnale võlgu 300 miljonit krooni, milles see 300 miljonit täpselt väljendub ja kas nii palju on hetkel linna eelarve ka miinuses?

Riigi tasandil tehtud otsused mõjutavad otseselt Tallinna linna tulubaasi. Kõige olulisemad mõju on olnud kohalikele omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära vähendamine, teederaha vähendamine, hariduskuludeks tehtavate eraldiste vähendamine.

Ka on linnale rahavooliselt mõju avaldanud muudatused maksukorralduse seaduses, millega rakendati nn. ühtne ettemaksukonto. Ühe näitena võiks tuua, et kui mingil ettevõttel on käibemaksuvõlg, siis tema töötajatelt juba kinni peetud tulumaks läheb ettevõtte käibemaksu võla katteks ning omavalitsusel jäävad selle tõttu vahendid saamata. Ka lõpetas riik sel aastal deklaratsioonideta tulumaksu ülekandmise omavalitsustele.Avalikkusele enam huvi pakkuvana võiks välja tuua valitsuse loobumise programmist „igale lapsele lasteaiakoht“.

Mis on järgmise aasta eelarve kogumaht?

Täna on sellele küsimusele veel vara vastata, sest linna järgmise aasta eelarveprojekt ei ole veel isegi mitte linnavalitsuse istungil päevakorras olnud. Tallinna linna järgmise aasta eelarve sissetulekute ja väljaminekute maht selgub peale eelarve menetlemist linnavolikogus.

Palju prognoosite tuludeks ja kuludeks võrreldes selle aastaga järgmisel aastal?

Kindlasti arvestame järgmise aasta eelarve tegemisel asjaoluga, et tulude laekumine sõltub suurel määral töötuse ning elanike brutotulu tasemest. Aga täpsema vastuse saab anda kui vastav eelnõu jõuab menetlusprotsessi.

Mõni aeg tagasi oli uudis, et Katrin Kendra hinnangul pole linnal prügiameti loomiseks raha, kuid linnavalitsus kavatseb projekti finantsdirektori hoiatusest hoolimata ellu viia. Kas linnavalitsus üldse arvestab Tallinna finantsdirektori nõuannetega?

Loomulikult arvestab linnavalitsus finantsdirektori nõuannetega.

Kas tallinlane võib olla praegu rahulik – kas tema raha on heades kätes?

Tallinlane võib kindlasti rahulikult magada.