Tapke FIEd?

Igapäevaseks õudusjutuks on kujunenud töötuse kasv. Me lausa nõretame magushapust äraspidisest rekordiihast, peaaegu kiljudes hillitsetud-pahelisest vaimustusest „viimasel nädalal lisandus jälle üle paari tuhande töötu”. Ja jätkates nagu reklaamis„… ja see ei ole veel kõik” ning lisame tundevärinaga „ need on vaid registreeritud töötud”.

Enamuses räägivad sellest tööga kindlustatud, hästimakstud isikud, kes „tööpingi tagant lahkumata” hakkavad arutama, milliseid töökohti tuleks luua. Kas sotsiaalseid või saata töötud metsa või… Stopp!!! Siin ongi kaks põhilist viga, mida tehakse: esiteks pole jätkusuutlik käsukorras töökohtade loomine, töökohti loovad ettevõtjad, meie asi on luua keskkond. Teiseks, olles osalenud mitmetel aruteludel töökohtade loomiseks, oleme oma mõttemaailmas kammitsatud üle-eelmise aastasaja töötusprobleemide lahendamisel. Ikka kõigepealt mehed metsa, teid remontima, naised pirukaid küpsetama jms.

Püüame ennast hetkeks lahti rebida nendest mõttemudelitest ja kõigepealt määratleda, kus me maailmamajanduse mõistes asume. 90-ndate algusest oleme korrutanud mantrat, et meie majanduse heaks käekäiguks peame olema vahendajaks ida-lääne suunal ja me toodame vaid kõrgtehnoloogilist kaupa. Igati jumekad ja õiged suunad, tegelikkus on see, et me ei vahenda suurt midagi ja teeme allhankeid. Seega õige ravi alustuseks ärgem petkem ennast, me oleme maailmamajanduse paisupaak ja mitte katlakütja, kellest sõltub rõhk süsteemis. Kui me raputame maha oma võltskatlakütja kuvandi ja defineerimegi ennast paisupaagina ega ahvi järele katlakütja tegevust, on võimalik leida lahendusi. Kuigi küttesüsteemis on paisupaak väga harva veega täidetud, on see väga tähtis süsteemi osa.

Seega meist sõltumatult toimuvad ka edaspidi maailmamajanduses kiired muudatused, see tähendab, et peame olema valmis pidevaks kiireks muutuseks.

Esiteks: üha vähem on neid firmasid, kuhu tööturulane siseneb ja väljub sealt neljakümne aasta pärast väljateenitud pensionile. Tänapäeval tekivad ja kaovad ettevõtjad peadpööritava kiirusega ja kui suurtel majandustel on selles protsessis tugevusvaru kaotada osa töötajaid, siis meie väga piiratud ressursi juures seda võimalust ei ole. Seega maailmas, mis võrgustub iga päevaga üha rohkem, võimaldab osaaja ja kaugtöö  kiirelt komplekteerida meeskondi iga konkreetse ülesande täitmiseks. Kõik otsivad paindlikku süsteemi. Näiteks on brigaadi lahingugrupp USA maaväe peamine ümberpaigutatav manööverüksus. Tänu paindlikule struktuurile ja toetusüksustele suudab grupp iseseisvalt täita ülesandeid, mida varem täitsid diviisid. Kiire ja paindlik moodulprogramm aitaks meilgi kokku panna uusi süsteeme viies tegevuse hoopis uuele kvalitatiivsele tasemele.

Teiseks: suurfirmade loomise tuhinas unustame ära majanduse rohujuure taseme ja kasvulava – inimliku initsiatiivi ehk väikeettevõtluse. Ühest küljest me räägime, kui kerge on luua „oma firmat”, kuid kõik ei taha luua neile arusaamatut ja ülejõu käivat moodustist, nad tahavad vaid ise tööd teha. Miks ei võiks need inimesed osta lihtsa võimaluse legaalseks äriks st tegevusloa? Tegevusloaga olekski kõik ta kohustused riigi ees täidetud ja puulusika või saiakese tegemine võib alata.

Ma saan aru küll, et väljakujunenud tsementeerunud süsteemis on minu jutt „ täiesti saatanast”, aga ma usun, et inimene oma põhiolemuselt tahab olla aus. „Saatanast on see jutt juba selle poolest, et suuremate ettevõtjate poolt on FIE juba kindlast põrgu eeskoda. Aga probleemid FIE-dega võib lugeda lahendatuks. Selle asemel, et soosida inimlikku initsiatiivi, püüame bürokraatlike takistustega seda igati summutada.

Kõik me teame et 1.01 2010. a peavad kõik FIE-d enese ümber registreerima Äriregistrisse. FIE, kes end 2009. a jooksul ümber ei registreeri KUSTUTATAKSE aasta lõpu seisuga maksukohustuslaste registrist. Ja kuigi MTA on teinud preventiivset ja visa tööd teavitades personaalselt FIE-sid registrimuutusest juba mitmekordselt, on olukord enam kui nutune: kuu enne jõule oli registreeritud 44347 FIE-st ümberregistreerunud vaid 8367. Sellist olukorda võib küll pidada tõsiseks kodanikuallumatuseks mõttetult ilutseva bürokraatia vastu. Ilmselt on MTA ainuke, kes on hoomanud lähenevat ohtu ja käivitanud peaaegu personaalse registreerimise programmi.

Samas ei saa paljud FIE-d siiani aru, miks nad peavad tegema lisategevusi ja kandma lisakoormisi, kui keegi otsustas vahetada registrit. Kui vahetajale meeldib teine, kolmas või neljas register, siis tõstkugi ettevõtjad sinna ise ümber, aga ärgu segage ettevõtjatel tööd teha. Asi pole ju ainult registreerimises vaid registrist kustutamine tähendab, et need ettevõtjad ei tohi enam tegutseda ja järelikult ei saa neilt ka makse koguda, seega vulgaar-primitiivsel hinnangul ca 30 tuhat hinge. Kas see tähendab, et meil sunnitakse töötute kogukonda lisaks mõnikümmend tuhat inimest, kes senini oma peatoidust ise teenisid või/ja suureneb „mustalt töötamine”. Nii või teisiti saab riik tulu asemel kulu.