Käendaja sööb võlgniku supi

Enamasti sõlmitakse liisingulepingud selliselt, et äriühing võtab seadme enda kasutusse ja kohustub tasuma makseid. Lisaks liisingulepingule sõlmitakse tavaliselt käendusleping äriühingu omaniku või juhatuse liikmega, kes füüsilise isikuna tagab maksete tähtaegse tasumise. Kui kiirelt peab liisingufirma tegutsema käendaja vastu nõude esitamisel, et nõue ei aeguks?

Lepinguist tulenevate nõuete aegumise tähtaeg on kolm aastat. Sageli esitab liisingufirma nõude esmalt äriühingust liisinguvõtja vastu ja alles viimase maksejõuetuse ilmnemisel käendaja vastu.

Võlaõigusseaduse kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida too kandis seoses liisinguesemega, eelkõige eseme ostuhinna ja finantseerimise kulud ulatuses, milles need pole kaetud juba tasutud maksetega.

Vaidlused tulenevadki enamasti lepingu ülesütlemisest. Ülesütlemiste korral ei seisne küsimus igakuiste maksete tähtajast möödunud ajas, vaid ses, millise aja möödudes võib liisinguandja nõuda lepingu lõpetamisest tulenevate kogukulude hüvitamist. Liisinguvõtja maksejõuetuse korral peab ka käendaja arvestama kohustusega tasuda mitte ainult tasumata liisingumaksed, vaid hüvitada kogu liisingueseme ostuhind ja finantseerimise kulud maksetega katmata ulatuses. Kui liisinguese jääb liisinguandjale, võib hüvitatavast kogusummast maha arvata liisingueseme turuväärtuse tagastamise hetkel.

Liisingueseme turuväärtus ja selle kindlakstegemise aeg on omakorda liisingufirma riskifaktorid. Eseme müügile kulub mingi aeg ja alles tehingu järel selgub turuväärtus, mis hüvitamisele kuuluvast kogusummast maha arvatakse.

Seadus ei ütle, millal muutub liisinguandja kulutuste hüvitamise nõue sissenõutavaks ja saabub tasumise tähtaeg. Riigikohus asus seisukohale (vt lahend nr 3-2-1-33-09), et liisingulepingu ülesütlemise korral muutub liisinguandja nõue sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub ka kulutuste kindlakstegemisele (nt liisingu eseme müügile) kuluvast ajast. Ehk ka kohus ei kirjuta liisingufirmale ette, millise aja jooksul lepingu ülesütlemisest peab ta liisingueseme ära müüma, oma tulud-kulud kokku lööma ja järelejäänud osas nõude liisinguvõtja/käendaja vastu esitama.

Küll peab liisingufirma tegutsema professionaalselt ja mitte viivitama nõude esitamisega. Tema nõue aegub hiljemalt kolme aasta möödumisel kogukulude kindlakstegemiseks vajaliku mõistliku aja möödumisest. Käendaja aga peab arvestama, et liisinguvõtja maksejõuetuse korral on "kogu supp tema süüa".