Enn Pant annab varsti tüüri üle Andres Hundile

Pant teatas reedel aktsionäride koosolekul soovist lahkuda järgmisel majandusaastal Tallinki juhatuse esimehe kohalt tingimusel, et ettevõte jõuab enne kasumisse. Järgmine majandusaasta algab Tallinkil 1. septembril. Oma ettekandes märkis ta, et juhatusel on välja töötatud strateegia saada järgnevatel aastatel kasumlikuks ning dividende maksvaks ettevõtteks.

Seni pole ettevõte suutnud dividende maksta

"Sellel aastal tahame jõuda normaalsesse kasumisse. Ma usun, et me saavutame selle," ütles Pant. "Siis ma arvan, et minu 14aastane töö on tehtud, ja annaksin augustis oma töö üle Andres Hundile (juhatuse liige - toim). Kui te mind toetate, siis jätkaksin nõukogus," rääkis Pant.

 Dividende lubas ka Tallinki üks omanikke ja pikaajaline nõukogu esimees Toivo Ninnas. "See on üks suur unistus meil kõigil ja ma arvan, et kolme-nelja aasta pärast hakkame kindlasti maksma," lootis ta. 2005. aastast börsil olev firma pole siiani suutnud dividende maksta.

"Enn Pant on Tallinkit sisuliselt algusest peale kasvatanud ja suunanud. Erilist tähelepanu pälvib just viimaste aastate agressiivne laienemine, mille hulka kuuluvad nii Silja Line'i ülevõtmine kui ka laevapargi ulatuslik uuendamine. Pandi juhtimisel on Tallinkist saanud regiooni suurim laevandusettevõte ja see on kahtlemata väga muljetavaldav saavutus," rääkis LHV analüütik Sten Pisang Pandi rollist ettevõttes.

Praeguseks on analüütiku sõnul agressiivsema laienemise periood läbi saanud ja lähiaastatelt ootaks ta ettevõttele pigem stabiilsemaid aegu. "Seega on üks ajastu Tallinki jaoks lõppenud ning tundub igati mõistlik aeg, et tüürimine uuele juhile üle anda," leidis Pisang, kes uskub, et Andres Hundi ehk uue juhi eesmärkide hulka kuulub tõenäoliselt ka äri kindlustamine ja stabiilsuse poole juhtimine.

Juhi muutumine ei pruugi olulist mõju avaldada

Trigoni fondijuht Heiti Riisberg tunnistas, et ta ei oska Pandi liikumist juhatusest nõukogusse pidada ei positiivseks ega negatiivseks uudiseks. "Tallink on päris suur ja pikkade traditsioonidega organisatsioon ja juhatuse esimehe liikumine nõukogusse ei tohiks juhtimisstiilile olulist mõju avaldada," usub ta. Ta tõi näiteks Armin Karu liikumise Olympic EG juhatuse esimehe kohalt nõukogusse, aga organisatsiooni kultuur ja juhtimine vähemalt väljastpoolt vaadatuna oluliselt ei muutunud.

"Kuivõrd Tallinki nõukogu koosneb suuraktsionäridest, kelle jaoks Tallink on kindlasti kõige olulisem isiklik investeering, siis on nõukogu roll ettevõtte strateegia kujundamisel endiselt väga oluline ka edaspidi," märkis ta.

Kirsipuu: saan aru Enn Pandi soovist koormat vähendada

Valve Kirsipuu

pikaajaline väikeaktsionär, kellel on 1824 aktsiat

Pisukese üllatusega võtsin Pandi lahkumise uudise vastu, aga mitte väga suure üllatusega.Pant on suure töö ära teinud ja on tubli olnud. Ta lihtsalt leiab praegu, et tal on aeg olla natuke lahedamalt selles süsteemis, mis on talle pannud suure koormuse. Ega tal seal väga mugav kogu aeg pole olnud. Lahkumise taga võivad olla ka mõned muud personali liikumised, aga ma ei hakka selle üle spekuleerima.

1992. aastal riigikokku minnes sai minust rahanduskomisjoni esimees ja Pant oli toona rahandusministri kantsler. Üks osakonnajuhatajaid oli Aivar Sõerd. Nendega väga lähedal seisvad isikud olid Kalev Järvelill ja Andres Hunt. Ma mäletan neid kõiki sellest ajast, aga kõige selgemalt on meeles Pant ja Sõerd. Tol ajal ma ei oleks arvanud, et Enn Pandis on niisugune omadus olla suure firma juht, ja seda rohkem vaatan ma teda teise pilguga kui need, kes nägid teda alles Tallinki juures.

Mina olen olnud aktsionär sellest ajast, kui aktsiaid emiteeriti - see oli päris palju aastaid tagasi. See ei olnud üldsegi mitte väga suur arv aktsiaid ja ma isegi kaalusin, kas ma ei peaks rohkem ostma, aga ma ei läinud seda teed. Praegu olen päris rõõmus, et ma seda ei teinud, kuigi ma ei ole lasknud ennast liigutada Tallinki aktsia suurest kõikumisest.

Ma olen lootnud, et Tallink hakkab maksma dividende. Väga pean lugu sellest, et nad kustutavad oma võlad. Mul on hea meel, kui poole sajandi pärast mõni minu lapselastest ütleb, et näed, kui tark vanaema oli, et ta aktsiaid ostis, sest ma ei arva, et Tallink läheks pankrotti. Oleksid mul miljonid, räägiksin ma praegu teist juttu, aga ma olen praegu kõrvaltvaataja - kuidas organisatsioon, mis on alustanud tühjalt kohalt, on üles ehitanud midagi suurt ja ilusat.

kronoloogia

    * Ametnikust suurettevõtjaks 1996. aasta novembris asus rahandusministeeriumi kantslerina Ühispanga nõukokku ja Eesti Merelaevanduse juhatusse kuulunud Enn Pant Hansatee Grupi, hilisema Tallink Grupi etteotsa. Pandi ametnikuks oleku ajast seovad teda head suhted Ain Hanschmidtiga, kelle juhitud Ühispangast Tallinkile antud soodsate laenude abil said Pant, Kalev Järvelill ja lõpuks ka Hanschmidt ise Tallinki suuromanikeks.

    * 2000. aastal Äripäevale antud intervjuus eitas Pant tollal ringlenud jutte Hansatee müügist. "Paremad ajad on alles ees ja paari aasta pärast on firma väärtus kindlasti palju suurem," kinnitas Pant. Nii ka läks.

    * 2004. aastal valis Äripäev Pandi aasta ärimeheks.

    * 2005. aasta novembris tuli Tallink börsile, kuid aktsia ei startinud nii kiiresti, kui oodati.

 

   * 2006. aasta juunis jõudis kätte üks Pandi suurhetki, kui Tallink teatas Silja Line'i ostust. "Tallinkisse tööle tulles juba kümme aastat tagasi ütlesin, et võtame Silja Line'i üle, ja siis pidas Äripäev mind hulluks, aga ma olen sõnapidaja mees," ütles Pant toona.

  

  * 2006. aasta sügisel selgus värvika seigana Pandi karjääris, et pärast Silja Symphonyl toimunud juhatuse koosolekut siirdusid laevafirma juhid Enn Pant, Andres Hunt ja Keijo Mehtnonen laeva baari pidutsema. Kui baar suleti, keeldusid mehed lahkumast ning asusid ise endale jooke valama. Tekkis tüli, mis päädis käsikähmlusega.

 

   * 2009. aasta Äripäeva rikaste edetabelis hoidis Pant 3. kohta 2 mld kroonise varandusega. 2008. aastal jõudis ta koguni teisele kohale, vara väärtusega 3,99 mld krooni.