Börs: ettevõtetel on aeg heldem olla

Norma bilansis oli eelmise aasta lõpu seisuga raha ning ning finantsvara kokku 636 miljonit krooni, ettevõtte turuväärtus aga eilse seisuga oli 880 miljonit krooni ehk suurem osa (72 protsenti) ettevõtte väärtusest moodustab raha ja selle ekvivalendid.

Ettevõte on viimase kümne aasta jooksul teeninud kokku kasumit 10,52 krooni aktsia kohta ning on sellest välja maksnud (eeldades, et ka sel aastal maksab Norma dividende viis krooni aktsia kohta, nagu on tehtud viimase seitsme aasta jooksul), 51 krooni aktsia kohta ehk 56 protsenti teenitud kasumist.

Ehkki kohalikud investorid süüdistavad Normat väikeinvestorite õiguste eiramises ning soovivad suuremat omanikutulu, ei ole dividendide maksmise määr kasumist sugugi nii väike, nagu esialgu arvata võis.

Nii kirjutas New York Times aasta alguses, et alates 1936. aastast on S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvad ettevõtted maksnud keskeltläbi 53 protsenti oma kasumist dividendideks ning viimasel kümnendil on see langenud 46 protsendile.

Seega poleks Norma aktsionäridel nagu suurt viriseda midagi, eriti kui võtta arvesse, et alates 2002. aastast on ettevõtte kasum aktsia kohta pigem langustrendis, aga dividende on aktsionäridele makstud stabiilselt.

Teisalt on aga Norma näol tegemist nn kindla dividendiaktsiaga, aga S&P 500 koosseisus on üsna palju suuri häid tehnoloogiaettevõtteid, kes pole aktsionäridele dividende seni üldse maksnud, aga bilansis on neil raha üsna korralikult.

Nii on Apple'i bilansis raha 40 miljardit ning Google'il 24,5 miljardit dollarit. Võrguseadmete tootja Cisco Systemsi bilansis on netoraha 25,1 miljardit dollarit.

S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvast sajast suuremast ettevõttest ei maksa dividende 15 ning peagi on lisandumas kuueteistkümnendana Warren Buffetti juhitav Berkshire Hathaway, kirjutas inevesteerimisajaleht Barrons. Nii New York Timesi kui ka Barronsi sõnum lugejatele on sama - ettevõtetel on aeg hakata rohkem dividende maksma.