Uued töökohad toob kindlustunne

Tööpuudust on nimetatud me suurimaks probleemiks, ja õigusega. Kui me riigi rahanduse kontrolli all hoidmise ja majanduskeskkonna hoidmisega saame hästi hakkama, siis töökohtade liikumine kõrgema lisandväärtusega sektoritesse ei tule valutult.

Mitte ükski riiklik interventsioon ei loo nii palju töökohti kui heas korras riigirahandus ja usaldusväärne majanduskeskkond. Mida teha, et see keskkond soosiks reaalsete, ühiskonnale vajalike töökohtade loomist?

Esiteks - pole kahtlustki, et Eesti reaktsioon kriisile eelarvepoliitika kontrolli all hoidmise ning samas investeeringute suurendamise näol äratab positiivset tähelepanu. Harva kirjutatakse nii väikesest riigist nii kiitvalt ja nii tihti maailma majandusliidrite lugemislaual olevates väljaannetes. Pole põhjust kahelda, et osa positiivsest tähelepanust konverteerub konkreetseteks ärikontaktideks. Tööpuuduse tase on talumatult kõrge pea kogu Euroopa Liidus. Võtmeküsimus on, millisesse riiki uued, majanduskriisijärgsed töökohad luuakse.

Teiseks - kindlustunde alus on kokkuhoidlik ja targalt majandav riik. Võime häbenemata öelda, et oleme riigirahanduse Euroopa meistrid. Meie välisvõlg on ELi väikseim ka pärast kriisi, meil on alles arvestatav osa reservidest ning eelarvepuudujääk ei ole sel sajandil kunagi ületanud 3% SKPst. Seda olukorras, kus Maastrichti kriteeriumidele ei vasta ükski euroala riik. Meie oleme kõik kriteeriumid ausalt ja allahindlusteta täitnud ning seda pannakse tähele. Kui preemiaks on euro, on see kaalukas preemia. Õigete otsuste vilju naudime siiski juba varem - huvi tõusu Eestisse investeerimise vastu võib juba täheldada.

Kolmandaks - investeerime uue kasvu alustesse. Oleme hoidnud avaliku kulutamise kontrolli all, teinud raskeid ja valusaid otsuseid, kuid selle kõige valguses on erakordne, et investeeringud kõige olulisematesse valdkondadesse mitte ei vähene, vaid suurenevad. Haridusvaldkonna suurenev eelarve loob eeldusi uueks kasvuks, tee-ehitus ning põllumajandus leevendavad üleilmsest kriisist enim räsida saanud valdkondade probleeme. Ka otseselt tööpuuduse vastu suunatud meetmete rahastatus on pretsedenditult suur - 2010. aasta eelarves kokku ligi 4 mld krooni.

Neljandaks - euroraha aitab langust tasakaalustada. 2009. aastal tõime Eesti majandusse 2,5 korda rohkem välisraha kui aasta varem, tänavu soovime välisraha hulka veelgi suurendada.

Viiendaks - meil on kriisist väljumise strateegia. Mõnikord kostab hääli, et ootame euro ära, siis saame rihma lõdvaks lasta ja riigi rolli majanduses suurendada. Otse vastupidi - olen kindlalt veendunud, et Eesti eelarve peab samm-sammult tagasi tasakaalu ja ülejäägi poole liikuma, konkreetse eesmärgina näen eelarve tasakaalu aastaks 2013. Kui seda suudame, oleme riigirahanduse Euroopa meistrid ka kolme aasta pärast.