Kui kaua keeld kehtib?

Osaühingu ja aktsiaseltsi juhatuse liikme konkurentsikeelu sätted äriseadustikus (ÄS N 185 ja 312) ütlevad, et osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige ei tohi osanike või nõukogu nõusolekuta olla äriühinguga samal tegevusalal tegutsev FIE, täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, äriühingu juhtorgani liige, v.a ühte kontserni kuuluvate ühingute puhul.

Mis juhtub pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu? Konkurentsikeeld kehtib seadusest tulenevalt juhatuse liikmeks oleku ajal ja on suhteliselt piiratud.

Kui soovitakse, et konkurentsikeeld oleks seadusest laiem või juhatuse liige ei osutaks konkurentsi pärast ametiaja lõppu, tuleb sõlmida leping ja kohustused lahti kirjutada. Tuleks üheselt kokku leppida, milliseid tegevusi loetakse konkurentsi osutamiseks ja kas keeld kehtib ka pärast juhatuse liikme ametiaja lõppu.

Kokkulepe juhatuse liikmega pärast tema ametiaega on olemuselt võlaõiguslik käsundusleping ja see võib olla tasuline või tasuta.

Juhatuse liikme tegevust ja suhet äriühinguga ei reguleeri tööõigus, kuid analoogia korras võib märkida, et tööõiguses kehtib konkurentsikeeld pärast töösuhte lõppu vaid juhul, kui endine tööandja maksab keelu järgimise eest hüvitist. See peab eelkõige hüvitama keelu järgimise ehk töötamisvõimaluste piiratuse tõttu saamata jääva töötasu.

Küsimus, kas juhatuse liikmel on samasugune hüvitise nõude õigus, jääb praeguste reeglite ja kohtupraktika alusel vastamata. Siiski tuleks arvestada, et konkurentsikeeld piirab ka juhatuse liikme põhiseaduslikke õigusi tegelda ettevõtlusega ja vabalt valida tegevusala. Põhiseaduslike õiguste riive peab alati olema kohase ulatusega ja põhjendatud.

Seega tuleks äriühingul juba juhatuse liikme teenistuslepingus kokku leppida, milles täpselt seisneb konkurentsikeeld ja kas see kehtib ka pärast tema ametiaja lõppu. Olgugi et seadused ega kohtupraktika otseselt ei nõua juhatuse liikmele pärast ametiaja lõppu järgitava konkurentsikeelu eest hüvitise maksmist, võib äriühingu riskide maandamise seisukohalt olla parem, kui keeldu järgivale juhatuse liikmele makstakse hüvitist.

See välistaks olukorra, kus konkurentsikeeld osutub tööõigusele analoogselt tühiseks seetõttu, et kohustatud isikule ei makstud vastavat hüvitist.

Keelu kehtimisel pärast ametiaja lõppemist peab äriühing vaidluse korral suutma põhjendada ka seda, miks on tema ärihuvide seisukohalt vajalik juhatuse liikme suhtes sätestatud konkurentsikeeld kui põhiõigusi riivav kohustus.