Eurogrupp: säästukuur ei lämmata eurot

Täiendavaid kärpeid nõutakse vaid suure võlakoormaga riikidelt nagu Hispaania ja Portugal, paremas seisus riigid nagu Saksamaa ja Soome võivad jätkata senisel kursil, vahendas agentuur Bloomberg.

„Mitte kõik riigid ei hakka ühtmoodi kiiremini oma eelarvepuudujääki vähendama,“ ütles Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Olli Rehn kohtumisele järgnenud pressikonverentsil. „See seaks euroala eelarvepoliitikale väga ranged raamid, mis riskiks majanduskasvu kinni panna,“ jätkas ta.

Euro jätkas täna USA dollari suhtes kauplemist nelja aasta madalaimal tasemel, vajudes 1,2315 dollari tasemele.

Ministrid kinnitasid, et investoritel pole põhjust eurost pageda.

„Euro on usaldusväärne valuuta,“ ütles eurogrupi juht Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker. „Kõik üksteist aastat on hinnastabiilsus euroalal püsinud ning püsib ka edaspidi. See on euro üks peamisi omadusi ning oluline väärtus investoritele.“

Euroala rahandusministrid kiitsid heaks Hispaania ja Portugali läinud nädalal avaliukustatud täiendavad kokkuhoiumeetmed. Hispaanias avalikustas 14. mail viimase 30 aasta kõige suuremad eelarvekärped, et vähendada mullu 11,2 protsendile küündinud eelarvepuudujääk tänavu 6,5%le. Päev hiljem avaldas oma kärpekava Portugal, lubades alandada palku ja tõsta makse, et kärpida eelarvepuudujääk läinud aasta 9,4 protsendilt tänavu 4,6%le SKPst.

Juncker nimetas Portugali ja Hispaania jõupingutusi julgeteks ning nentis, et ka Kreeka on õigel teel 110 miljardi euro suuruse abipaketi tingimuste täitmisel. 

Ministrid arutasid esimest korda ka ettepanekuid euroalal eelarvedistsipliini tõhustamiseks. Ministrid leidsid, et ettepanekud eelarvekavade koordineerimise, kiirmini käivituvate sanktsioonide ja rangema järelevalve kohta on „samm õiges suunas“. Seni pole euro 11-aastase ajaloo jooksul veel ühtegi riiki sanktsioonidega korrale kutsutud – selle asemel õgvendati 2005. aastal Prantsusmaa ja Saksamaa survel hoopis stabiilsus- ja kasvupakti reegleid.

Euroopa Komisjoni ettepanekute järgi ähvardaksid sanktsioonid ka riike, kes ei pinguta majanduse n.ö headel aegadel eelarve tasakaalu saamise nimel, olgu defitsiit pealegi alla normiks seatud 3% taset SKPst. Üks võimalik sanktsioon on struktuurifondide ära lõikamine riikidelt, kes oma defitsiite ohjes ei suuda hoida.