Võrgutasud tagavad kindluse

Riigi omandis oleva põhivõrguettevõtjana vastutame Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise eest, et igal ajahetkel oleks tagatud tarbijatele nõuetekohase kvaliteediga elektrivarustus. Elektrisüsteemi varustuskindlus põhineb nii ühendus- kui ka tootmisvõimsuste piisavusel süsteemis ja elektrisüsteemi töökindlusel. Kui elektriturul osalevate tootmisvõimsuste piisavuse osas on Eleringil kui põhivõrguettevõtjast elektrisüsteemihalduril monitoorimise ja eelhoiatuse kohustus, siis ülekandevõimsuste ja töökindluse osas otsene tagamise kohustus.

Selle kohustuse tagamiseks vajalikud jooksev- ja kapitalikulud saame elektri ülekandeteenuse müügist. Elektrituruseadusest lähtuvalt peab võrgutasude suurus tagama võrguettevõtjale võimaluse täita õigusaktidest ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ja tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Lähtuvalt konkurentisameti kujundatud metoodikast on võrgutasud võrguettevõtjale kulupõhised.

Tarbija makstava tariifi põhiselt arendame võrku ainult tarbijate huvidest lähtuvalt. Uute tootmisvõimsuste süsteemi liitmiseks vajalikud võrguarendused maksvad liituda soovijad ise kinni. Palju tootjaid ja head ühendused on toimiva elektrituru võti. Usume, et avatud elektriturg teeb tulevikus parima võimaliku elektri hinna Eestis.

Euroopa Liidu eesmärk on luua ühtne elektrisüsteem, ühtne elektriturg. Seatud eesmärgi saavutamiseks on kõigi liikmesriikide süsteemihaldurid, sh Elering, töötanud esmakordselt välja Euroopa kümne aasta elektrivõrgu arengukava. Väljakutse Euroopa energiasüsteemide integreerituse saavutamiseks on mastaapne, sellest kõneleb ka investeeringuvajadus. Euroopa võrguinvesteeringud on kümneaastase plaani kohaselt 360-440 miljardit krooni.

Riigikogus heaks kiidetud energiamajanduse riiklikust arengukavast ja valitsuses heaks kiidetud elektrimajanduse arengukavast lähtudes peab Elering investeerima Eesti elektrivarustuskindluse tagamiseks järgmise 5 aasta jooksul ca 7 miljardit krooni. Sotsiaal-majanduslikult on ühendused ühiskonnale odavamad kui kõigi, sh tiputarbimise katmiseks vajalike tootmisvõimsuste Eestis ehitamine.

Eesti ja Soome vaheline teine merekaabel Estlink 2, Estlink 1 kaabli väljaostmine, Tartu-Viljandi-Sindi liin ning elektrisüsteemi avariireservide hoidmiseks vajalikud investeeringud gaasiturbiinijaama on just need meile kohustuseks tehtud investeeringud, mis toovad kaasa võrgutasude kasvu. Tänasest kasvab võrgutasu 2,3 senti lähtuvalt investeerimiskohustusest ja elektri ülekandemahtude 20,8% vähenemisest võrreldes konkurentsiameti 2007. aasta sügisel tehtud prognoosiga. Eleringi tegevuskulud vähenevad seejuures planeerituga võrreldes sel aastal 72 miljoni krooni võrra.

Kokkuvõttes. Võrgutasu on täpselt nii suur, kui palju me ühiskonnana tahame Eesti elektriga varustuskindluse tagamisse panustada. On kõlanud hääli, et miks Elering kokku ei hoia ja tariifi tõstab. Me töötame tõsiselt efektiivsuse suurendamisega, kuid Eleringi enda kulud on järgmise viie aasta tariifi tuludest ca 9%, mõju tariifile on sisuliselt olematu. Seega julgen väita, et kõik see raha, mis täiendavalt tariifi tõusuga laekub, läheb investeeringutena tagasi elektrisüsteemi arendamisse, Elering sellest midagi endale ei saa. Ja peame teadma, et ei ole maailmas kallimat elektrit kui elektri puudumine.