OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 225−0,87%38 442
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%109

OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 225−0,87%38 442
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%109

03.06.10, 00:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti jääb maksudest ilma!

Kaido Loor

Eestis on tuhandeid töötajaid, kelle peamine tegevus seisneb erinevate teenuste osutamises Soomes. Enamik neist on tihedalt Eestiga seotud, siin on nende kodud ja pered.

Mõni aasta tagasi maksti ilmselt suurema osa selliste töötajate kõik maksud Eestis. Soome riik pahandas ning lasi 2006. aasta jõulude ajal teha kiirkorras seadusemuudatused, mille eesmärk oli olukorda muuta. Kas selle või Soome tihti madalamate maksude tõttu ongi tegelikkus muutunud. Praegu näib, et töötajate tulumaks makstakse enamasti Soome (Soomes viibitud aja või renditöötaja erisätete tõttu) ning sotsiaalmaks Eestisse.

Kuigi me oleme juba aastaid soovitanud ka sotsiaalmaksud Soome maksta, sest seal on ka need maksud madalamad, ei soovi tööandjad seda teha. Enamasti tuuakse põhjuseks, et töötajad ei soovi kaotada Eesti sotsiaalkindlustust ja tahavad endiselt Eestis arsti juures käia. Leitakse, et kallimat sotsiaalmaksu kompenseerib võimalus tasuda maksuvabalt päevaraha. Tundub, et praegune olukord rahuldab ka Soomet, sest ega seal väga ei oodata hulka inimesi juurde nende sotsiaalkindlustust kurnama.

Ainus, keda olukord näib häirivat, on meie maksuamet. Sel kevadel on maksuamet saatnud hulga kirju ettevõtjatele, kelle puhul on andmebaasist näha, et paljude töötajate eest tasutakse küll sotsiaalmaksu, kuid mitte tulumaksu. Maksuamet on sellest järeldanud, et ettevõttes saadetakse töötajaid pikkadele töölähetustele. Maksuamet on kuri, et sellistel puhkudel makstakse töötajatele pikkade perioodide eest maksuvabalt päevaraha.

Iseenesest on maksuametil õigus. Kui töötaja töötab Soomes ning Eestisse kunagi tööd tegema ei tulegi, pole ilmselt tegu töölähetusega. Samas on siin ka teatud küsitavused, eriti juhul, kui Soomes töötamise koht pidevalt vahetub. Kuid üldjuhul peab selleks, et Eesti seaduse mõistes saaks tegu olla töölähetusega, töötaja kunagi ka oma n-ö peamises töökohas töötama. Mingeid ajalisi piiranguid seadusest aga ei leia ning piiri tõmbamine, kui palju peab põhitöökohas töötama ja kui palju võib töölähetuses olla, on raske.

Samas maksuamet ka eksib, kui küsib päevarahadelt maksu Eestisse. Tegelikult peaks maksu saama hoopis Soome. Kuigi seadustes ja määrustes on erinevaid nüansse, lubab ELi vastav määrus maksta sotsiaalmaksu Soomes töötavate eestlaste puhul Eestisse ainult juhul, kui tegemist on töölähetusega. Pole töölähetust, pole ka õigust Eestisse maksu maksta ning seega puudub Eestil õigus maksuraha saada. Kusjuures valesti makstud maksu on õigus ka tagasi nõuda.

Kes on selle probleemiga seoses maksuametilt kirja saanud, võib valida:

1) tühistada maksuametit huvitavat perioodi puudutavad E101 tõendid, parandada perioodi maksudeklaratsioonid ning nõuda maksuametilt liigselt makstud sotsiaalmaks tagasi;

2) maksta Eestis maksuameti nõutav maks ära ja jääda ootama, millal Soome tahab õigustatult sama maksu topelt saada.

Kui kõik kirja saanud valivad 1. alternatiivi, võib meie hinnangul Eesti riigile esitatav koguarve olla suurusjärgus pool miljardit kuni miljard krooni. Õnneks seda ilmselt ei juhtu, sest eestlased üldjuhul ei võitle väga visalt iga oma õiguse eest.

Tulevikuks soovitame aga kas korralda töö niimoodi, et töötajad töötavad aeg-ajalt Eestis, või siis lõpetada Eestis töötaja maksude maksmine.

Kaido Loor

Seotud lood

Sisuturundus

22.11.24, 12:00

Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?

Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Eesti jääb maksudest ilma!

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised