Seadus teeb investoreile kingituse

Juuni alguses riigikogus vastu võetud tulumaksuseaduse muudatused ja uus nn investeerimiskonto süsteem, mis muudavad eraisikute investeeringud tarbimisse võtmiseni maksuvabaks, tundub investori jaoks päris kasulik. Siiski on ka sellel muudatusel omad miinused.

Üldiselt näeb süsteem välja lihtne - investeerimishuviline eraisik saab pangas avada uue või kasutada juba olemasolevat kontot, tõsta sinna raha ning osta-müüa väärtpabereid nagu soovib. Kui tekib vajadus raha välja võtta, saab seda teha maksuvabalt, kuni väljavõetav summa on väiksem sissemakstud summast. Deklareerida tuleb sellegipoolest loomulikult kõik sisse- ja väljamaksed sõltumata maksukohustuse tekkimisest.

Investeerimiskonto võib avada Eestis, Euroopa Liidus või teistes OEDC riikides tegutseva panga või professionaalse osapoole juures. Kontosid võib olla piiramatus koguses ja nende vahel võib vahendeid vabalt liigutada.

Investeerimiskontoga seotud väärtpaberikontole võib kanda ka varem soetatud väärtpabereid, aga investor peab sellisel juhul arvestama, et need tuleb sinna kanda mitte hetke turuhinna, vaid soetamishinnaga. Iseenesest on see täiesti loogiline. Olulise lisamomendina saab raha investeerimiskontolt tavalisele kontole tõsta maksuvabalt kuni summa ei ületa sissemaksu. Väärtpabereid siiski investeerimiskontolt tavalisele tõsta ei tohi.

Seaduse kiituseks võib öelda, et investor võib ka uue seadusemuudatuse valguses kasutada paralleelselt kahte süsteemi - nii praegu kehtivat, kui uut. Ehk lisaks muudetud süsteemile saab ta endiselt väärtpabereid osta ja müüa, kuid peab siis igal juhul müügist tekkinud tulu eest maksma ning asjaolu, et saadud tulu pole välja võetud vaid selle eest on ostetud uusi väärtpabereid, rolli ei mängi. Mina kahe süsteemi paralleelselt kasutamist siiski vajalikuks ei pea.

Mis on siis raha ühelt kontolt teisele tõstmise mõte? Seadusandja jättis iseenesest hoiuseintressid maksuvabaks, kui tegemist pole investeerimishoiusega ehk tavalist hoiuseintressi ja arvelduskonto intressi ei maksustata. Iva peitub aga selles, et kui investor paneb investeerimiskontole raha n-ö deposiiti, siis sealt saadud intressid lähevad juba maksu alla. Seadusandjate arvates saab investeerimiskontole paigutada maksuvabalt teenitud vahendeid, mistõttu juhul nende arvates on tegemist topeltsoodustusega.

Üheks suuremaks plussiks dividendiaktsiaid eelistavatele investoritele on kahtlemata asjaolu, et investeerimiskontole laekuvaid dividende saab deklareerida sissemaksena, mille võrra sissemakse jääk suureneb. Nii väitis mulle rahandusministeerium eraldi selgitustes. Dividende saab seega igal ajal maksukohustust kartmata välja võtta.

Selles mõttes on eraisikul juriidilise isiku ees isegi mõned eelised, sest viimane peab dividendide eest uuesti maksma - ehk kokkuvõttes lähevad need topeltmaksustamisele. Seega saavad erainvestorid rahulikult investeerimiskontol hoida ka dividendiaktsiaid. Kahjuks lahkusid Tallinna börsilt tuntud dividendidemaksjad Eesti Telekom ja Norma, mistõttu tuleb koduturgu eelistaval investoril leppida vähesemate järelejäänud variantidega.

Seadus ei muutunud lahkemaks teenustasude kohapealt, mis otseselt investeerimistegevusega seotud ei ole, nagu väärtpaberite hoidmise tasud. Neid maksustatavast tulust maha arvata ei saa. Rahandusministeeriumi sõnul tuleb need deklareerida kui väljamaksed investeerimiskontolt ehk väheneb sissemakse jääk.

Seadusemuudatusel on veel kaks suuremat miinust - alates augusti esimesest päevast kaovad ära maksuvabastus üle 12aastastele investeerimisriskiga elukindlustuslepingutele ning juba varem põgusalt mainitud tulumaksuvabastus investeerimishoiustele. Seadusandja silmis saaks neid edukalt teha investeerimiskonto kaudu.

Seadusemuudatus, mis vabastab eraisiku reinvesteeritava raha tulumaksust, on väga hea mõte. Selleks loodud investeerimiskonto süsteem, aga, on minu arvates kuidagi kohmakas ja raskesti administreeritav.

Idee füüsilise ja juriidilise isiku võrdsest kohtlemisest on igati õige ja loogiline. Kahju, et seda nii kaua ootama pidi.