Euroopa Komisjon pakkus täna välja, et euro stabiilsust ohustavad riigid, mis ei suuda oma eelarvedefitsiiti ohjes hoida, võiks karistuseks ilma jätta Euroopa Liidu põllumajandustoetustest.
Ettepaneku tegi komisjon täna avalikustatud dokumendis, mis käsitleb laiemalt võimalusi eelarvedistsipliini tugevdamiseks ja majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks mitte üksi euroala riikides, vaid kogu Euroopa Liidus. Euroala riikidele oleksid nõudmised siiski mõnevõrra karmimad, nentis komisjon.
Komisjon teatas, et riigid, kes ei suuda oma defitsiiti vähendada 3% piiri alla SKPst, võivad tulevikus ELi põllumajandustoetustest ilma jääda – talunikke tuleks sellisel juhul toetada riigi enda vahenditest. Toetuse lõpptarbija ehk põllumees ei kannataks.
Laiem spekter sanktsioone aitaks kindlustada Euroopa Liidu eelarveraamistiku usaldusväärsust, märkis komisjon tänases avalduses. Ühtlasi tuleks sanktsioone edaspidi rakendada ennetavalt ning varasemas staadiumis.
Põllumajandustoetused on suurim toetuse liik, mida Euroopa Liit maksab. Euroopa Liidu 2008. aasta eelarves kulus selleks 55 miljardit eurot. Euroopa Liidu kogu eelarve maht oli 117 miljardit eurot.
Põllumajandustoetuste kõrval nimetas komisjon ka struktuurifondide väljamaksmise piiramist kui üht võimalust eelarvenorme rikkuvaid riike korrale kutsuda.
Algsed põhimõtted eelarvedistsipliini tõstmiseks ning majanduspoliitika tihedamaks koordineerimiseks esitas Euroopa Komisjon juba 12. mail. Tänane dokument on n.ö esimene tööriistakast erinevatest meetmetest selle eesmärgi saavutamiseks. Sanktsioonide kõrval käsitleb see ka tõhusamat järelevalvet liikmesriikide eelarveprotsessi ning strukturaalsete reformide üle.
Eelnõu vormis esitab komisjon ettepanekud sügisel.
Seotud lood
Euroopa Komisjon avalikustas koos hinnanguga Eesti valmisolekule euroga liitumiseks ka ettepanekud majandusalase koostöö tõhustamiseks euroala riikide vahel ning parema eelarvedistsipliini kindlustamiseks.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.