Kunda sadam – regionaalse tähtsusega merevärav

Täna 16 aastat tagasi avati Kundas meresadam, mille ehitamiseks eraldas Maailmapank 8,5 miljonit krooni.

„Kõik üle maailma asuvad tsemenditehase, mis asuvad mere kaldal, on rajanud endale sadama, sest meretransport on tsemendi veoks kõige odavam transpordiliik,“ põhjendas Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev, miks ASi Kunda Nordic Tsement uus omanik hakkas pärast ettevõtte erastamist taastama Kunda sadamat.

„Aga juba aasta pärast sadama avamist leidsid Kunda sadama kaid üles puidumehed ja see andi tõuke sadamaäri arendamiseks. Praegu kasutavad sadama teenuseid enamik meie kandi suuremad ettevõtted.“

Kundas tegutses regionaalne sadam kuni Teise maailmasõjani. Sõja ajal pommitati sadamat ja nõukogude ajal ei taastatud sadamat, sest sealne piirkond kuulus piiritsooni alla.

Kümme aastat sadamat juhtinud Nikolajevi sõnul on Kunda sadamas praegu neli kaikohta ja mere täitmise arvelt on sadama territooriumi laiendatud kuni 16 hektarini. „Meie sadamas käivad peamiselt keskmise suurusega, 3500-4000 tonnise kandevõimega laevad,“ ütles Nikolajev ning lisas, et kõige suurem laev, mida nad teenindada saavad, on 12 000-tonnise kandevõimega.

Kunda sadama kaudu veetakse välja peamiselt ümarpuitu, puiduhaket, pelleteid, turvast ning sisse tuuakse tsementi, tsemendiklinkerit, tsemendi tootmiseks vajalikku kipsi, kivisütt, graniitkillustikku jm.

Nikolajevi andmeil käitleb sadam aastas keskmiselt 1,5 miljonit tonni kaupu. „Rekordaasta oli 2007, mil käitlesime 1,7 miljonit tonni,“ täpsustas Nikolajev ja lisas, et nende mahud sõltuva sellest, kuidas majandusel tervikuna läheb.

„Vaieldamatult on kõige suurem sadam Muugal, aga meie sadam on kaubamahu poolest praegu enam-vähem samal pulgal Pärnu ja Sillamäe sadamaga,“ võrdles Nikolajev. „Sillamäe sadam peaks aga varsti meist ette rebima, sest nemad üritavad sekkuda üha jõulisemalt suurde mängu ehk transiidisektorisse. Meie oleme ja jääme jätkuvalt regionaalse tähtsusega sadamaks.“