Eesti saja jõukaima inimese seas on nendele kuuluvate ettevõtete vara väärtust arvestades kolm naist. Esikohal on Tiina Mõis.
Mõisa varanduseks hindab Äripäev 329 miljonit krooni. Esimene naine rikaste edetabelis teenis oma investeeringutelt eelmisel aastal 50 miljonit krooni kasumit. Üldedetabelis asub Mõis 79. kohal.
Temale järgneb kohe 323 miljoni krooni suuruse varandusega Galina Ignatenko. Eesti Mereagentuuri ja Egna Tanko omanik, võttis Mereagentuuri juhtimise üle pärast ettevõtte loonud abikaasa Sergei Ignatenko surma.
Kolmas on naiste arvestuses Galina Aleksandrova 319miljonilise varandusega. Pensionil olev Aleksandrova on BLRT Grupi väikeaktsionär, kes tuli Balti laevaremonditehasesse tööle 1959. aastal treiali õpilaseks. Ettevõtte erastamise ajal oli Bermani asetäitja ökonoomika alal ehk arvude fänn. Aleksandrova on öelnud, et ainult võhikute jaoks on numbrid midagi väga igavat, elutut ja kuiva. Tegelikult on nendega tema kinnitusel nii komöödiat kui ka tragöödiat, meeleheidet, aga ka lootust.
Eelmisel aastal ilmunud edetabeliga võrreldes on Mõis oma kohta parandanud, samas kui Ignatenko ja Aleksandrova on TOPis langenud.
Seotud lood
Äripäeva rikaste edetabelis jätkus juba eelmisel aastal alguse saanud puhastumine buumi ajal ülikiiresti rikastunud ärimeestest. See muutis järjekorras juba üheksandat korda ilmuva pingerivi varasemate aastatega võrreldes värvikirevamaks.
2008 ostis Prantsuse suurfirma Saint-Gobain enam kui 900 miljoni krooni eest Ehituse ABC poeketi. Üks müüjaist, Koit Uus räägib, et teenitud summa tema ettevõtlustegevust suurt mõjutanud.
Äripäev avaldab tänavu igapäevast ärikalendri sarja, kust saab lugeda, mis on juhtunud Eesti majanduses sellel konkreetsel päeval viimase kahekümne aasta jooksul.
Taas kord, juba üheksandat korda hoiate käes Eesti rikkamaist rikkamate inimeste edetabelit. Ning taas kord küsivad õelutsejad, miks me seda teeme. Asi väga lihtne – see edetabel on üks paremaid Eesti majanduse hetkeseisu näitavaid indikaatoreid.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.