Katuse puhastus on sügisesse paslik töö

ASi Toode müügijuht Erki Loigomi sõnul algab katuse puhastamine lehtede-okaste ning muu sodi mahapühkimisest. Ta kinnitab, et seda tuleks teha vähemalt kord aastas, vajadusel aga ka sagedamini. "Kindlasti tuleks jälgida, et puhtaks saaksid raskemad sõlmed, nagu neelukohad, vintskappide ääred ja korstnatagused," rõhutab ta. "Vastasel juhul võib saaste moodustada tsingiga kiiresti lahustuvad ühendid ja kahjustada seeläbi tsingikihti, mis katust korrosiooni eest kaitseb." Loigom märgib ka, et saaste hoiab kahjustatud kohad pidevalt niiskena ning seetõttu võib katus kergesti roostetama hakata.

Määrdunud kohti võiks pesta sooja vee ja pehme harjaga või siis survepesuri abil. Iseäranis määrdunud kohtade pesuks aga soovitab ta appi võtta pesuained vastavalt tootja kasutusjuhendile.

"Samuti võib selliseid kohti puhastada lakibensiiniga," ütleb ta. "Kindlasti on oluline pärast pesuaine kasutamist katus ja muud puhastatavad pinnad puhta veega üle loputada, sest muidu võivad kemikaalid kahjustada pinnakatet ja tsingikihti."

Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Andre Elvisto sõnul on näiteks puitkatuste puhul paljuski järeleproovimise küsimus, kui suurel määral lihvimist ja survepesu kasutada. "Liiga suur surve võib olla ohtlik, kuid kui palju on liig, seda on raske öelda," tõdeb Elvisto. "Tuleks katsetada tasa ja targu."

Katust võiks tema sõnul olenevalt selle liigist puhastada ideaalis kaks korda aastas - kevadel ja sügisel. "Eelkõige tuleks puhtaks teha neelukohad ja vihmaveerennid," ütleb ta. "Prahi eemaldamine tugeva harjaga võikski puhastamise puhul olla number üks asi."

Restaureerijate Ühenduse meister Kalle Kolde kinnitab, et puhastamise vajadus ja sagedus sõltub ka katusest. "Oksad või siis suured, näiteks kastanipuu lehed tuleks katuselt vaatamata selle liigist kindlasti igal sügisel ära koristada," ütleb ta. "Ja kuigi vihmaveerennidesse sageli eriti sisse ei vaadata, võib sinna kergesti sodi koguneda ja tekitada ummistusi, nii et kindlasti peaks ka seda regulaarselt kontrollima."

Kolde hoiatab kaselehtede eest - need kipuvad plekk-katuse külge kinni jääma ning hakkavad sealt värvikihti maha võtma. "Kaseleht reageerib eelkõige just plekiga, kas ta ka kivikatusele midagi teeb, seda ei oska öelda," märgib Kolde.

Kivikatuste puhul on Kolde sõnul üheks probleemiks sammal, mis võib seal kergesti vohama hakata. "Selleks puhuks on kauplustes saadaval spetsiaalsed samblaeemaldusvahendid," teab ta. "Neid tuleb siis lihtsalt probleemsele kohale pihustada, lasta veidi aega seista ning siis üle pesta."

Kui puralkattega katusel värv kooruma kipub, võiks Kolde sõnul abiks olla mõni parendusvärv või aerosool. "Pind tuleks mustusest puhtaks teha ja siis aerosooliga üle pihustada," selgitab ta. "Selle töö juures võiks kindlasti hoolikalt järgida juhendit - päris külma ilmaga ei maksa seda tööd ette võtta."

Tsinkplekist katuste nägu aga aitab säilitada ammoniaagitaoline plekiparendusaine. "Kui katusele on tekkinud roosteplekid, tehakse need kohad pintsli abil sellega üle," räägib Kolde.

Ta lisab, et rooste katab hästi ära ka Korrostop-värv. "Plekk-katusel tuleks lihtsalt silma peal hoida ning roostetäpikeste ilmumisel väikesi värviparandusi teha," kinnitab mees.