Iiri valitsuskabineti eilsel erakorralisel istungil jõuti sisuliselt kokkuleppele erinevastes võimalustes, kuidas riigi 32%-list eelarvedefitsiiti aasta-aastalt vähendama hakatakse.
Valitsuskabinet koguneb veelkord täna pärastlõunal, et nelja-aastast kokkuhoiukava viimast korda lihvida, vahendab BBC.
Samaaegselt kabinetinõupidamistega on valitsus läbirääkimisi pidanud ka IMF-i, euroliidu ja Euroopa Keskpangaga.
Kuigi täpsed detailid avalikustatakse teisipäeval, on teada, et kärpeplaan käsitleb miljardite eurode kokkuhoidmist järgneva nelja aasta jooksul hoidmaks elus riigi majandust.
Kuuldavasti käsitleb Dublini kärpeplaan võimalusi, kuidas suruda riigi eelarve defitsiit alla 3% SKP-st järgneva nelja aasta jooksul.
Samas keeldub Dublin kategooriliselt tõstmast ettevõtete tulumaksumäära, mis on üks Euroopa madalamaid. Iirimaal on see praegu 12,5%.
Iiri asepeaminister Mary Coughlan ütles Saksamaa ja Prantsusmaa soovile kommentaariks, et kahe suurriigi tahtmine on "mittekaubeldav". Spekuleeritakse, et juhul, kui Iirimaa kergitaks ettevõtete tulumaksumäära, nõustuksid Prantsusmaa ja Saksamaa väikeriigile abi andma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa abi kriisis vaevlevale Iirimaale võib kalliks maksma minna mõlemale poolele. Ettevalmistamisel on meetmed kogusummas 100 miljardit eurot.
Iirimaa valitsus raiub kui rauda, et ei nõustu ELi eestvedamisel kavandatava abipaketi eest tõstma ettevõtte tulumaksu, mis on euroliidu madalaimaid ning teistele liikmesriikidele ammu pinnuks silmas.
Iirimaa rahandusminister soovitab valitsusel vormistada ametlik avaldus ja paluda euroliidult "kümneid miljardeid eurosid" rahaabi, et riigi finantssektorit elustada, vahendab BBC.
Kui Iirimaa võlakriisile saab lahendus leitud, ei pruugi see euroalale veel rahu tuua.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.