Kapo: hetkel pole võimalik midagi täiendavat lisada

Täna informeeris kaitsepolitseiamet valitsuse julgeolekukomisjoni oma tegevuse käigus saadud teabest, mis käsitleb Edgar Savisaare raha küsimist Venemaalt ning andmetest selle kohta, et Savisaar on kiriku ehitamise toetamise kõrval küsinud konspireeritud viisil täiendavalt raha erakonnale, teatas ta.

Kuulanud ära kapo info, pidas julgeolekukomisjon vajalikuks avalikkuse võimalikult avatud teavitamist antud juhtumist viisil, mis ei kahjusta Eesti julgeolekuhuve ega ohusta julgeolekuasutuste tegevusmeetodeid ja allikaid, seisab kapo äsjases pressiteates.

Kapole seadusega pandud prioriteetseks tegevusvaldkonnaks on võõrriikidest ja nende eriteenistustest lähtuva luure- ja mõjutustegevuse avastamine ja tõkestamine. Selle töö käigus sai kapole teatavaks informatsioon Savisaare võimalikest katsetest saada Venemaalt vahendeid Keskerakonna rahastamiseks. Nimetatud teabe kontrollimiseks läbiviidud teabehankelise tegevuse tulemusel kindlaks tehtud faktid leiab kapo peadirektori käskkirjast, sõnas Kahar.

Valitsuse julgeolekukomisjon pidas tänasel istungil vajalikuks avalikkuse täiendavat teavitamist vastuluure käigus saadud infost Savisaare rahaküsimise kohta Venemaalt. Nn jõuministritest koosnev komisjon kuulas ära kapo info välisriigist lähtuvast luure- ja mõjutustegevusest.

Savisaar ise väljendas täna keskpäeval tehtud avalduses soovi, et kapo avaldaks temaga peetud vestluse salvestuse. "Taotlen kaitsepolitsei peadirektori Raivo Aegi ja tema kaastöötaja Aleksandriga 3. novembril minuga Vääna-Jõesuu kapo puhkebaasis toimunud vestluse salvestuse avalikustamist täismahus ilma kärbete ja moonutusteta. See lõpetaks paljud spekulatsioonid ning näitaks, millist rolli on kogu loos etendanud kaitsepolitsei ja teiste riikide eriteenistused," kinnitas ta.

Täna Kadriorus riigikogu fraktsioonide juhtidega kohtunud president Toomas Hendrik Ilves ütles, et avalikku võimu ei tohiks teostada inimesed, kes on teise riigi poolt šantažeeritavad.

"Esiteks, välisriigilt raha küsimine oma valimiskampaania teostamiseks või varasemate võlgnevuste tasumiseks ei ole kuidagi aktsepteeritav," sõnas president.

"Iga teene ootab vastuteenet, iga rahaeraldise eest esitatakse kunagi arve. Eesti riik ei tohi end kunagi leida olukorrast, kus tal on teiste riikide ees avalikkusele teadmata tasumata arveid või vastamata teeneid," kinnitas ta.