Euro, karud ja õlu tõmbavad

Eurosid kahjuks aga eestlastel kahjuks pakkuda ei ole – nende rohkem kaasa võtmise peale lihtsalt ei tuldud. Ent euro on teinud Eestile nii head reklaami, et eestlastel jääb üle vaid kaup maha müüa. Eesti konkureerib Berliinis sel nädalal toimuval toidumessil Grüne Woche 57 riigi seas õlle, kala, karuliha ja põdravorstiga.

Läinud sajandi algusest peetav Roheline Nädal on tore mess selle poolest, et taskukohase summa eest saab teha tiiru peale pea terve maailma toidusahvrile: Austraalia känguruvorstid, Afganistani granaatõunad ja rosinad, Läti suhkrused jõhvikad, Eesti karuliha, kilud ja räimerullid.

Nagu ütleb üks Eesti-poolsetest peakorraldajatest, Roomet Sõrmus põllumajandus-kaubanduskojast, on Grüne Woche pigem poliitiline kui ärimess, kus riigid tutvustavad ennast läbi toidu. Kõike saab ka proovida ja kui toit maitseb, on tõenäosus suur, et inimene on huvitatud ka selle riigi külastamisest, kust messil saadavad hõrgutised pärit on, rääkis ta.

Eesti päralt on messi 115 000 ruutmeetrist 100. Kui küsin Eesti boksis parasjagu turismibuklette kohendavalt mehelt, mida kõige rohkem küsitakse, tuleb kiirelt kerge saksakeelse aktsendiga vastus, et "eks ikka eurosid". Eurosid kahjuks aga eestlastel kahjuks pakkuda ei ole - nende rohkem kaasa võtmise peale lihtsalt ei tuldud. Messil saab oma punases sametkarbis eurod Eesti põllumajandusministrilt Helir-Valdor Seederilt kätte Läti kolleeg Janis Duklavs.

14 aastat Eestis elanud sakslasest turismiärimees Volker Röwer on silmnähtavalt elevil ja ennustab, et tänu eurole on Eestis tulemas väga hea turismiaasta. Tema  sõnul on sakslaste hea majanduskliima ja soodne konjunktuur rahakotirauad jälle pärani tõmmanud.

"Saksa press on seoses euroga väga head tööd teinud. Eestist kirjutatakse pea iga päev ja see on sakslased Eesti suhtes tähelepanelikuks teinud," ütleb Röwer.

Messil tutvustab ta Eesti maaturismi võimalusi. Sakslane tuleb Eestisse otsima eelkõige rahu ja puhast puutumata loodust. "Rabas ATVga sõita sakslane ei taha," teab Röwer.

Hästi läheb juba messi avatundidel sakslastele Eesti A. Le Coq. Ei loe midagi, et tops õlut maksab kolm eurot. Vaadist voolava õllega näib Eesti seljatavat isegi pisut kaugemal olevad leedukad, kes on püsti pannud terve palkidest õllesaali.Elevust tekitavad sakslaste seas ka karulihakonservid ja põdravorst. Eksklusiivne karulihakarp maksab 13 eurot – üks sakslasest ostja arvab, et "see on midagi nii erilist, et seda lausa peab ostma".

Meelsasti proovitakse ka Vana Tallinna likööri ja Kümmelit, suitsujuustu ja kalavõileibu. Ikka 50 senti amps, mis on hinnalt tunduvalt soodsam näiteks kõrval norrakate pakutavast 1, 2 ja 3 eurot maksvatest kalapaladest. Mis aga üldse ei lähe, on leti taga kaupa pakkuva Mareti sõnul vutimunad ja või.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse kinnitusel on meil aastatega välja kujunenud püsiklientuur, kes teavad, mida tahavad. Nii on vilja kandnud aastatepikkune selgitustöö, mis on kama ja kuidas seda tarbida. Ja muidugi on teada-tuntud ning alati sooja vastuvõttu leidev kaup Vana Tallinn.