Digitelevisiooni sagedusloa konkursi võitnud Starman otsustas loobuda Levira pakutud alternatiivsest plaanist rajada digi-TV võrk Levira mastidele ja kasutab algselt kavandatud mobiilimastide lahendust.
Starmani juhatuse liikme Hanno Liiva sõnul on valmis võrgu rajamiseks vajalik eeltöö, sealhulgas tehniline projekteerimine, finantseerimise korraldamine ja eellepingud seadmete tarneks. "Seoses Levira-poolse initsiatiiviga kaaluda alternatiivset lahendust seadmete paigutamiseks nende mastidele, oleme projekti edasist arendamist kinni hoidnud kuni läbirääkimiste lõpuni," märkis ta.
"Kahjuks on Levira juhatus viivitanud lõplike kokkulepete sõlmimisega ja Starmani juhatus otsustas anda täiskäigu algse, mobiilimastidel põhineva võrgu rajamiseks," lisas ta.
Liiva sõnul teeb Starman parima, et minimiseerida ajagraafiku mahajäämust ja kinnitab, et projekti lõpptähtaeg ei muutu.
Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas 4. veebruaril Starmani võitjaks üleriigilise digitelevisiooni sagedusloa konkursil. Kui seni vastutas tavaantenniga vastuvõetava ZUUMtv telekanalite tehnilise edastuse eest Levira, siis sagedusloa saamise järel hakkab nende levitamisega tegelema Starman ise.
Starmanil on rohkem kui nelja-aastane kogemus õhu kaudu leviva digitelevisiooni ZUUMtv pakkumisel. ZUUMtv klientideni jõuavad tavalise katuseantenni kaudu kuni 28 telekanalit, neist 13 eestikeelsed. Starman on valmis lisama maapealse leviga digitelevisiooni võrku uusi telekanaleid ning jätkama telepildi edastamist turu soodsaimate hindadega.
Starmani teenused jõuavad Eestis rohkem kui 560 000 koduni. Ettevõte pakub televisiooni-, interneti- ja telefoniteenuseid ning edastab telepilti lisaks ka maapealse leviga digitelevisiooni ZUUMtv vahendusel. 1992. aastal tegevust alustanud Starman annab tööd ligi 300 inimesele.
Seotud lood
Üleriigilise digi-TV sagedusloa konkursi võitnud Starman ja telekanalite levitamise eest vastutav Levira leppisid täna kokku, et Starmani digi-TV saatjad hakkavad paiknema Levira mastides.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”