• OMX Baltic−0,21%270,18
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn−0,14%1 727,84
  • OMX Vilnius−0,01%1 043,88
  • S&P 5000,39%5 893,62
  • DOW 30−0,13%43 389,6
  • Nasdaq 0,6%18 791,81
  • FTSE 1000,57%8 109,32
  • Nikkei 2250,16%38 282,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • OMX Baltic−0,21%270,18
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn−0,14%1 727,84
  • OMX Vilnius−0,01%1 043,88
  • S&P 5000,39%5 893,62
  • DOW 30−0,13%43 389,6
  • Nasdaq 0,6%18 791,81
  • FTSE 1000,57%8 109,32
  • Nikkei 2250,16%38 282,89
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,94
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,65
  • 22.03.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hea ja tugev tekstiil käib laborist läbi

AS Mistra-Autex on kogu oma üle veerandsaja aasta väldanud tegevusaja jooksul keskendunud autotööstuses vajamineva tekstiilmaterjali tootmisele. Nõuded sellistele materjalidele muutuvad aga aasta-aastalt karmimaks.
"Toodangu üks osa, mis moodustab käibest 35%, on rullmaterjal, millest ostja ise lõikab vajalikke tükke ja vormib neist autos nähtaval kohal oleva detaili," selgitab Mistra-Autexi juhataja Priit Tamm. "Meie toodangut võib näha suurema osa Volvode ja mõne BMW mudeli pagasiruume avades või Volkswagen Golfi ja Golf Plusi põhjas, varsti ilmselt ka Mercedeses."
Muide, Eestis toodetud tekstiile kasutab ka Usbekistanis asuv General Motorsi Daewoo tehas, kust tuleb Ida turule aastas 250 000 sõidukit, Eestis võib neid näha Chevrolet' nime all.
Mistra-Autexi teine tootmisharu on vormitud vaip, mille koostööpartnerid liidavad vajaliku detailiga: näiteks Volvo istmetagune. Sellised tooted lähevad ka näiteks Inglismaale Range Roveri sisepolstriks. Kolmas haru on aga automatid Volvo ja VW mudelitele ning tinglikult neljas valdkond on detailide tootmine mööblitööstusele.
Autotööstus vajab testitud materjale. Tamm ütleb, et eriti autotööstuse tarbeks materjalide tootmiseks vajatakse laborit, kus kontrollida valmistoodete vastavust kliendi poolt ette antud nõuetele.
"Samas kasutatakse laborit ka uute materjalide ja toodete arendamisel," märgib ta ning kinnitab, et iseenesest on labor ettevõttes juba 1986. aastast, aastal 2010 aga asuti seda rekonstrueerima ning praeguseks on 95% töödest lõpule viidud.
Projekti maksumus on üle 370 000 euro, EAS panustas laborite toetamise programmi raames 140 000 eurot. Rekonstrueeriti olemasolev 70m2 labor ning suurendati seda 96 m2 võrra, samuti ehitati 225 m2 uut laboripinda.
Olemasolevatele seadmetele tuli lisaks soetada kliimakapp ning mõõteseade, lisaks paigaldati laborisse täisautomaatne kliimaseade, sest kõik katsed tuleb teha väga kindlates temperatuuri ja niiskuse tingimustes.
"Vanadel seadmetel tehakse tekstiilitööstuse standardkatseid - tõmbetugevuse, venivuse, hõõrdekindluse määramine, põlemiskindluse ja -kiiruse määramine, materjali värvi vastavuse määramine etteantud näidisele jt," loetleb Tamm. "Kliimakapis aga saab testida materjalide ja toodete vastupidavust ja stabiilsust pluss- ja miinustemperatuuride kõikumisel ning niiskuses."
Mõõteseadmega, mis on suurim Eestis, saab määrata 3D-toote vastavust joonisele või see digitaalselt üles joonistada - tootest mudel luua. Projekti eesmärk oli paremate laborikatsete tingimuste loomine neile Eesti tootjatele, kes vajavad tekstiilmaterjalide katsetusi. Teise tähtsa eesmärgina toob Tamm välja paremate õppetingimuste loomise Eesti kõrgkoolidele.
Praeguseks on TTÜ Polümeermaterjalide instituudi tekstiilitehnoloogia õppetool viinud Mistaras läbi nii teoreetilist kui ka praktilist koolitust. Tallinna Tehnikakõrgkooli rõiva-ja tekstiiliteaduskond käis aga tutvumas tootmise ja labori võimalustega.
Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna üliõpilased käisid laboris uurimas toodete akustilisi omadusi ja nende kasutusvõimalusi näiteks helitehnikaseadmete tootmises.
Huvi labori vastu üha suureneb. "Selline labor annab nüüd ka meie ettevõttele võimaluse olla rohkem esindatud maailma autotööstuses, seda läbi tõhusama ja kiirema arendustöö," usub Tamm, tunnistades, et esialgu ettevõtted veel laborile lausa tormi ei jookse.
"Küsimusi ja koostöösoove on," kinnitab ta. "Näiteks Coats Eesti tõmbelukkude põlemiskindluse alal, üks teine firma soovib nahkadele külmakindluse katseid, paar Soome ettevõtet on huvitatud meie mõõtemasina teenuseid jmt."
Tamm usub, et iga ettevõte peab otsustama, mis lisaväärtust sellise labori olemasolu talle annab. "Kellel on asja eksportturgudele, see vajab kindlasti ka katseid," leiab ta. "Ja kes seda veel ei vaja, siis oodake - küll varsti vajate!"
Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit on võidelnud juba aastast 2006 selle eest, et riigis oleks tänapäevane riiklik akrediteeritud katselaboratoorium.
Koostatud on uuring "Toodete vastavushindamiseks vajalike katsete tüüpide ning katsetuste hulga väljaselgitamiseks Eesti ettevõtjate seas".
Rõiva- ja tekstiilitööstuse ettevõtted ekspordivad üle 80% toodangust, mis tähendab, et iga tööstusettevõte on katsetustega kokku puutunud.
Samuti tulevad nõuded katsetustele rahvusvahelistest standarditest ja tellijate nõuetest. Rõiva- ja tekstiilivaldkonnas kasutatakse nii mehaanilisi, füüsikalis-keemilisi kui ka keemilisi katsetusi nii üldkatsetusteks kui ka eriomaduste määramiseks.
Labor avardab tekstiilitootjate ekspordivõimalusi. Loodud Mistra-Autexi katselabor rahuldab osaliselt meie ettevõtete katsetuste vajadusi ning on seetõttu kindlasti vajalik investeering Eesti eksportiva tööstuse jaoks. Siinjuures tuleb tunnustada EASi, kes seda projekti toetas. Mul on põhjust kahelda, kas labori laiendusse oleks sellise toetuseta investeeritud.
Hinnanguliselt olid Eesti rõiva- ja tekstiiliettevõtete kulud katsetustele kokku umbes 1,6 miljonit eurot 2008. aastal. Kõik see raha läks Eestist välja laboritesse naaberriikides.
Mistra-Autexi katselabor on meie ettevõtetele vajalik otsestel põhjustel: esiteks on katsetuste kulud madalamad kui mitmete teiste riikide laborites. Teiseks on tihti katsetuste juures oluline kiirus, milles tööstused kindlasti võidavad.
Oluline on ka katsetustealase täiendõppe tellimise võimalikkus tulevikus. Tasub märkida, et ülikoolid on juba alustanud koostööd laboriga - see on oluline, sest üliõpilaste taset tõstab katsete tegemise oskus ja üldised praktilised oskused katsete alal.
Tööstusharu saab olla jätkusuutlik, kui ettevõtetel on riigis võimalik teha erinevaid katsetusi. Kõikides nn vanades euroliidu riikides (EL-15) on sealne valitsus toetanud sääraste katselaborite loomist, tõsi, seal paiknevad need peamiselt küll ülikoolide juures.
Selline labor loob võimalusi uute suurema lisandväärtusega toodete väljaarendamiseks ning aitab seega kaasa ettevõtete jätkusuutlikule arengule.
Kaasaegse katsealaborita on võimatu anda üliõpilastele kvaliteetset haridust, arendada teadusuuringuid ja luua innovaatilisi tooteid tööstuses.
Oleme Mistra laborit kasutanud juba palju aastaid.
Kõik on toiminud igati nii nagu kokku leppisime ja etteheiteid küll ei ole - koostöö on olnud igati positiivne. Igal juhul on selle labori näol tegemist õigustatud ettevõtmisega. Paljudel ettevõtetel on suuri projekte, milles üks-kaks asja tuleb regulaarselt testida. Igaühel aga ei ole mõistlik kõiki katseteks vajalikke vahendeid endal pidada.
Sellepärast on teretulnud, et neid katsetusi on võimalik teha neid seesuguses laboris siinsamas Eestis.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.11.24, 10:29
Reedeni saab märkida 11,5% intressiga Leedu päikeseenergiafirma Sun Investment Group tagatud võlakirju
Leedus registreeritud päikeseenergia arenduskontsern Sun Investment Group (SIG) pakub 22. novembrini toimuva avaliku võlakirjade emissiooni käigus 2aastase tähtaja ja 11,5% suuruse aastaintressiga tagatud võlakirju eesmärgiga koguda investoritelt kuni 8 miljonit eurot.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele