Euroala kriisifond oleks tulnud luua aastal 1999, kui ühisraha kasutusele võeti, kuid parem hilja kui mitte kunagi, ütles Eesti Panga endine nõukogu esimees Mart Sõrg.
„Probleemid euroala eelarve distsipliiniga tekkisid ja süvenesid juba 10 või rohkem aastaid tagasi ja nüüd me oleme lihtsalt eurosüsteemi kriisi olukorras. Fond ei ole kerge, aga ta on hädavajalik,“ rääkis Sõrg.
„Alternatiiv kriisifondile oleks olnud see, et Euroopas oleks kord majas olnud kui euro loodi, aga kuna korda polnud, siis olukord halvenes ja halvenes. Hiljem millegi parandamine ja taastamine on alati kallim. Kui Kreeka oleks viis aastat tagasi võtnud kätte eelarve reformid, siis poleks nii palju streike toimunud ja kõik oleks valutumalt läinud," möönis ta.
„Suur viga tehti sellega, et euroala kriisifond oleks pidanud tehtama juba siis, kui 1999. aastal euro kasutusele võeti ning kui kõik euroala riigid oleks sellest ajast peale sinna sisse maksnud, oleks praegu Eesti osalus selles väiksem. Kuid siis ei tahetud, ei osatud või ei juletud Euroopa Keskpangale nii palju raha kätte anda,“ märkis Sõrg.
„Viga tehti kahepoolne – üks asi oli see, et distsipliini ei olnud ja teine oli see, et kriisifond oleks tulnud teha juba aastaid varem, euro käiku laskmise ajal. Parem hilja kui mitte kunagi, see mis jäi kunagi tegemata, tuli nüüd ära teha,“ sõnas ta.
Seotud lood
Euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarvet kärpima või eurost loobuma, kommenteeris tööandjate keskliidu juht Enn Veskimägi kriisifondi loomist.
Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi on 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt makstakse sisse 144 miljonit eurot.
Inimestel tuleb mõista, et poliitikute vead peavad kinni maksma nad ise ja nende lapsed, rääkis Eleringi juht Taavi Veskimägi euroala kriisifondist.
Kaubanduse mahud näitasid oktoobris juba kerget tõusu ja mõõnaaeg on ületatud, leiab LHV panga kaupmeeste makselahenduste juht Indrek Kaljumäe. Seda enam tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata e-makselahenduste võimekusele.