Võib-olla olen ma liiga radikaalne, aga euroalas üle jõu elanud riigid peaksid kas eelarveid kärpima või euroalast lahkuma - või midagi sinna vahele vähemalt.
Minu isiklik seisukoht on see, et ega euroala kriisifond ei päästa olukorda.
Näiteks Kreeka - see abipakett, mis neile anti, on ju juba ära kulutatud ja ega midagi oluliselt muutunud ei ole.
Kui need riigid ise ei suuda kärpida nii, nagu meie siin kärpisime, siis ma ei näe ka seda šanssi, et nad selle kunagi tagasi maksavad. Kas niisugune päästmine on ikka mõistlik, kui riigid ise ei suuda käest lastut tagasi pöörata?
Alternatiiv abipaketile oleks kulude kärpimine.
Mina ei näe, et teist valikut oleks - las nad streigivad või kui elanikkond ikkagi ise aru ei saa, et nad on elanud võlgu ja nad ei suuda võlgu tagasi maksta, siis tuleb euroalast lahkuda.
See poputamine ja pakettide kokkupanemine ja toetamine on siiski mõeldud, et see kunagi tagasi makstakse - mina sellesse ausalt öeldes ei usu.
Niimoodi üle võimete elades nad ei suuda seda tagasi maksta.
Toimetuselt: esmaspäeval selgus, et praeguse seisuga võiks Eesti panus 2013. aastal loodavasse euroala alatisse kriisihaldusmehhanismi olla 1,3 miljardit eurot (9% SKPst), millest reaalselt tuleks sisse maksta 144 miljonit eurot.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”