Arvan, et riigikogu liikme staatuse seaduses on juba peamised asjad kirjas, kuid ega eetikakoodekski paha teeks, arvas riigikogu liige Jaanus Tamkivi.
„Minu meelest pole ka paljudel teistel ametikohtadel veel eetikakoodeksit. Küll aga on riigikogu liikmetel riigikogu liikme staatuse seadus, kus on paljud asjad tegelikult ära kirjeldatud,“ rääkis Tamkivi.
Seda, et täiendav koodeks võiks ka olla, ei teeks Tamkivi sõnul halba. „Aga arvan, et selles seaduses on juba põhilised asjad kirjas,“ sõnas ta.
Siiski nentis Tamkivi, et eetikakoodeksi võiks tulevikus luua. „Kindlasti on seal asju, mis pole seadusesse mahtunud ja mida siin riigikogu liikmete endigi vahel arutatakse, et kuidas olla ja mismoodi olla ja kuidas oleks õige käituda. Kui need asjad siin ükskord kirja saaksid, ega see poleks paha jah,“ rääkis ta.
Äripäev tegi tänases juhtkirjas ettepaneku, et poliitikutel võiks olla eetikakoodeks, mis reguleerib nende tegevust ning on omamoodi käitumisjuhendiks.
Äripäev küsis riigikogu liikmete arvamust, kas neilgi võiks olla eetikakoodeks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuenduslikult peab ametiisik edaspidi deklareerima vara, mis on tema kasutuses üle nelja kuu aastas, samuti muutub avalikuks deklaratsioonide register.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.