Majanduslangus fikseeritud üüri ei mõjuta

Majanduslanguse tagajärjel on ettevõtjad otsinud lahendusi püsikulude vähendamiseks. Sealhulgas on püütud leida viise vähendamaks ettevõtte üürikulu ning mõneti on loodetud näha lahendust võlaõigusseaduse nn frustratsiooniklauslis. Nüüd on riigikohus täiendavalt seletanud selle sätte sisu ja rakendamisvõimalusi.

Nimetatud paragrahv sätestab eeldused, millistel juhtudel võib lepingupartner nõuda hinna alandamist või öelda lepingu üles olukorras, kus pooltevahelised kohustused ei ole enam tasakaalus võrreldes lepingu sõlmimise ajaga.

Hiljutises riigikohtu lahendis selgitas kohus, millal saab üürnik üüri alandamisel tugineda majanduslangusele. Kohtuasjas soovis üürnik viieks kuuks vähendada üürisummat poole võrra, tuginedes naftatransiidi järsule langusele. Ringkonnakohus leidis ja riigikohus kinnitas, et kui üüri suurus on kokku lepitud kaubavoost mittesõltuva fikseeritud üürina, siis eeldatakse, et kaubavoo muutumise riisikot kannab üürnik. Üürnik kannaks riisikot isegi siis, kui lepingupooled on lisaks fikseeritud üürile kokku leppinud ka käibeüüris.

Seega kinnitas riigikohus, et fikseeritud üüri puhul on peaaegu võimatu tugineda frustratsiooniklauslile ja seda ka olukorras, kus pooltevaheliste kohustuste tasakaal on muutunud, sh majanduslanguse tõttu.

Riski võtab üürnik. Üürnik võtab üürilepingut sõlmides oma ärimudelist tuleneva äririski ning sellise riski realiseerumise negatiivseid tagajärgi ei saa üürnik üürileandjale üle kanda. Seega üürnik ei saa nõuda fikseeritud üüri alandamist või öelda lepingut üles, tuginedes ebastabiilsele majandusolukorrale.