Riigikogu liikme eetikakoodeksi vajalikkuse üle võiks algatada diskussiooni ja võimalik, et see tulevikus ka tekib, rääkis riigikogu liige Aivar Sõerd.
„Otsustamine, kas riigikogu liikmetel peaks eetikakoodeks olema, eeldab muidugi kõigi riigikogus esindatud erakondade kokkulepet,“ rääkis Sõerd.
Sõerdi kinnitusel pole temale teadaolevalt varem sellel teemal suurt diskussiooni olnud. „On olemas riigikogu liikme staatuse seadus ja seal on info, mis katab seda valdkonda. Mis puudutab eetikakoodeksit, siis ma arvan, et selles küsimuses võiks diskussioon tekkida,“ ütles ta.
Diskussiooni algatamine on Sõerdi sõnul vajalik selleks, et tulevikus poleks vaja arutleda selle üle, mis on jokk küsimus ja mis mitte. Tema hinnangul on võimalik, et teema üle tõepoolest tekib arutelu.
„Ma ei ole rahvusvahelist praktikat analüüsinud. Kindlasti on aga olemas palju vanemate traditsioonidega riike, seega tasuks vaadata, kuidas mujal neid asju on lahendatud,“ lausus Sõerd.
Äripäev tegi tänases juhtikirjas ettepaneku, et poliitikutel võiks olla eetikakoodeks, mis reguleerib nende tegevust ning on omamoodi käitumisjuhendiks.
Äripäev küsiski riigikogu liikmete arvamust, kas neil võiks olla eetikakoodeks.
Seotud lood
Uuenduslikult peab ametiisik edaspidi deklareerima vara, mis on tema kasutuses üle nelja kuu aastas, samuti muutub avalikuks deklaratsioonide register.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.