Reitinguagentuur Fitch kärpis reedel järsult Kreeka reitingut, märkides, et Kreekal on väga raske oma võlgadega toime tulla.
Agentuur kärpis Kreeka reitingut kolme pügala võrra tasemelt BB+ tasemele B+. See on neli pügalat madalam investeerimisjärgu reitingust. Reitingu väljavaade jäi negatiivseks, mis võib tähendada täiendavaid kärpeid.
Kartused, et Kreekal pole võlakirjade restruktureerimisest pääsu ning hirm, et Euroopa Keskpank võib sellisel juhul lõpetada laenuandmise Kreeka pankadele Kreeka riigi võlakirjade vastu, viisid reedel Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjade intressimäärad rekordtasemele ning kergitasid ka teiste euroala võlgadega hädas perifeeriariikide võlakirjaintresse.
Reitingukärbe kajastab kui raske on Kreekal ellu viia radikaalset eelarvekärbete ja strukturaalsete reformide kava, mis on vajalik riigi maksevõime kindlustamiseks ning luua alus majanduse taastumisele. Kava elluviimine on muutunud küsitavamaks ja poliitilised riskid suuremaks, kuna 2011. aastal on vaja täiendavaid kärpeid, et viia eelarvedefitsiit 7,5%-le SKPst – põhjuseks arvatust kehvemad maksulaekumised ning suurem defitsiit 2010. aastal, teatas Fitch.
Fitch nendib ka raskusi 50 miljardi euro suuruse erastamiskava elluviimisel, kuid loodab siiski, et aasta lõpuks on mõned tagasihoidlikud tehingud tehtud.
Fitch eeldab samas, et Kreeka saab Euroopa Komisjonilt ja IMFilt uue abilaenu „märkimisväärses mahus“ ning et Kreeka võlgu ei restruktureerita ega reprofileerita.
Fitch väljendas veendumust, et Kreeka jätkab oma majanduskava elluviimist ning võlakohustustest kinnipidamist.
Reitinguagentuur S&P kärpis Kreeka reitingut 9. mail, viidates riskile, et Kreeka võib olla sunnitud oma võlad restruktureerima.
Reedel vihjas seni Euroopa Keskpanga seisukohta toetanud Prantsusmaa rahandusminister Christine Lagarde, et Prantsusmaa võib toetada Kreeka võlgade maksetähtaja pikendamist, et vältida euroala riigi pankrotti, kirjutas Wall Street Journal. Samas kordas Euroopa Keskpank Saksamaa keskpanga uue juhi suu läbi, et Kreeka võlakirjade maksetähtaja pikendamine ei asenda majanduse taastamiseks kokku lepitud programmi täitmist ning et võlgade reprofileerimisel ei saa keskpank Kreeka riigi võlakirjade vastu enam laenu anda. See lõikaks läbi suurema osa Kreeka pankade rahakanalid, kuna kapitaliturgudelt pangad praegu talutava hinnaga laenu ei saa.
Seotud lood
Danske panga vanemanalüütik Lars Christensen ütles Äripäevale Kreeka võlgade võimaliku restruktureerimise riske hinnates, et Balti riikides ja Kesk-Euroopas laiemalt on halvim juba üle elatud.
Kuigi ei ole võimalik päris täpselt öelda, millised investorid ja millises mahus Kreeka võlakirju omavad, saab sellele hinnangut anda erinevate investeerimispankade koostatud arvutuste najal, mis peegeldavad Kreeka võlakirjade omanikestruktuuri eelmise aasta seisuga.
Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ütles, et Kreeka võlad võidakse reprofileerida, kui riigi era- ja avaliku sektori võlausaldajad on nõus oma raha hiljem kätte saama.
Euroala võlakriis on jõudmas oma kõige ohtlikumasse seisu.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.