Kreeka võlakirjad ohustavad kogu Euroopa rahaturgu

Kuigi ei ole võimalik päris täpselt öelda, millised investorid ja millises mahus Kreeka võlakirju omavad, saab sellele hinnangut anda erinevate investeerimispankade koostatud arvutuste najal, mis peegeldavad omanikestruktuuri eelmise aasta seisuga. Neid hinnanguid võib pidada üsna täpseteks, sest viimase 9 kuu jooksul on finantsturgudel reaalseid tehinguid Kreeka võlakirjadega tehtud väga tagasihoidlikes mahtudes. Barclays Capitali andmetel jagunesid eelmise aasta lõpus Kreeka valitsuse võlakirjade omanikestruktuur suurimate investorite lõikes Kreeka residentsusega investorite ja välisinvestorite vahel vastavalt 32% ja 68%. Suur välisinvestorite osakaal on üks peamine põhjus, miks mitmed eelkõige euroala riigid on nii intensiivselt huvitatud Kreeka abipaketist.

Kreeka võlad on Euroopas. Lähemalt vaadeldes jaguneb välisinvestorite osakaal omakorda hinnanguliselt Euroopa Keskpanga (14%), Prantsusmaa investorite (14%), Saksamaa investorite (9%), teiste euroala investorite (16%) ja muu maailma vahel (u 20%). Tuleb arvestada, et lisaks valitsuse võlakirjadele on investorid paigutanud suuri summasid ka Kreeka erasektori ettevõtete, sealhulgas pankade, erinevatesse varadesse ja võlakirjadesse. Valitsuse maksejõuetuse korral satuvad kindlasti ka need investeeringud tõsistesse raskustesse ja jäävad lunastamata. Näiteks on Saksamaa finantssektori hinnanguline seotus Kreeka erasektorisse tehtud investeeringute ja antud laenukohustustega ligikaudu 1,5 korda suurem kui seotus Kreeka valitsussektori laenukohustustega. Prantsusmaal küündib sama suhtarv koguni 3 korda suuremaks.

Pankrot? Võimaliku pankroti seisukohast on tõenäoliselt kriitilise tähtsusega kaks tegurit: millisel kujul Kreeka valitsussektori pankrot, võlgade restruktureerimine aset leiab ning kas ja millises ulatuses kandub restruktureerimise hirm finantsturgudel üle euroala teistele ääreriikidele. Mingit sorti restruktureerimise tõenäosusega on turud selgelt arvestanud, kuid küsimus on eelkõige, kas selle käigus tuleb välja mingeid ebameeldivaid üllatusi, mida praegu ei teata. Halvima stsenaariumi kohaselt suurenevad oluliselt kahtlused Euroopa pangandussektorile tekkiva võimaliku negatiivse mõju ulatusest ja viimasega seoses hakkab sarnaselt 2008. aasta sügisele tõrkuma pankadevahelise rahaturu toimimine.

Kreeka pankroti korral on kaotajate kõrval ka võitjaid. Laiapõhjalise kriisi korral on võimalike nn võitjate ring väga piiratud. Tõenäoliselt piirdub see sellise stsenaariumi tekkimisele jõudsalt panustanud piiratud hulga spetsiifiliste investorite ja fondidega. Kaotajate ring on aga oluliselt laiem, sest laiaulatuslik finantsvarade müügilaine haaraks kindlasti enda alla ka paljud need investorid, kellel otsesed investeeringud Kreeka võlakohustustesse puuduvad. Samas nn kontrollitud restruktureerimise korral, kus kriisi ülekandumist suudetakse talitseda, võib nn võitjate ring olla aga laiem. Näiteks on Kreeka pikaajaliste võlakohustuste hind langenud praeguseks juba 50% nende nominaalväärtusest. Kui mingil põhjusel peaks suurenema tõenäosus, et investoritele tagastatakse üle 50%, võivad võitjad olla ka mõned praegused Kreeka võlakirjade investorid.

Tulevik on endiselt ebaselge. Kõige kindlam on see, et praegu kehtiva abipaketi printsiipides ja eeldustes tuleb teha olulisi muudatusi. Kehtivas paketis on arvestatud eeldusega, et Kreeka valitsussektor pöördub märkimisväärses ulatuses võlakirjaturgudelt laenamise juurde tagasi juba järgmisel aasta. Praeguste turutingimuste juures tundub see ebareaalne.

Praeguses abipaketis tunduvad olema liiga optimistlikud ka ootused Kreeka majanduskasvu taastumise ja sellega seotud eelarve tulubaasi arengute osas. Tõenäoliselt tuleb ka need kriitilise pilguga üle vaadata. Viimastes diskussioonides on suurt rõhku pandud Kreeka eelarvepositsiooni parandamisele läbi ulatusliku erastamise. Tõsi, riigiomandis olevate ettevõtete arv on Kreekas väga suur. Teatavaid kahtlusi tekitavad aga hinnangud, et riigivara väärtus võiks erastamisel küündida ligikaudu sama suureks kui Kreeka valitsussektori tänane võlakoorem. Pigem on tõenäoline, et riigivara ebaefektiivne juhtimine on olnud üheks tänase kõrge riigivõla ja eelarvedefitsiidi põhjuseks. See omakorda tekitab kahtlusi, kui atraktiivne erastatav riigivara erasektorile on.