Ilmselt värskeimaks uudiseks tööstusparkide arengus on 24. mail Keila Tööstuspargis pandud nurgakivi tuletõkke- ja turvauste tootja ASi Saajos uuele tootmishoonele.
Harjumaal on ca 40 tööstus- ja tehnoparki, millest suuremad koondavad ettevõtteid mitmekümne hektari suurusel alal. Üha rohkem peamiselt ekspordiga tegutsevaid ettevõtteid eelistavad lõpuni välja ehitatud tehnoparke eraldiseisvatele lao- ja tootmishoonetele, aga ka Eestis aktiivselt mittetegutsevate ettevõtjate huvi tehnoparkide vastu kasvab.
Paljudele turuosalistele märkamatult muutusid pooltühjad tehnopargid edukaks ärikeskkonnaks, kus esindatud kümned oma ala tipptegijad. Lisaks peamiselt eksportivatele ja logistikaettevõtetele on oma koha leidnud suurt laopinda vajavad firmad.
Hinnatase muutus oluliselt soodsamaks. 2007. aastal soetati tehnoparkides väiksemaid maatükke kuni 200eurose ruutmeetrihinnaga, viimase paari aasta jooksul on keskmine tase langenud mitu korda. Ka kliendi eritellimusel valminud hoonete üürihinnad algavad 4 eurost ruutmeetri kohta. Soodne hinnatase ning hoonete suurem efektiivsus tekitavad huvilisi juurde, mistõttu on näiteks nii mõnigi tööstuspark 100% välja müüdud, näiteks Tondiraba Tööstuspark.
Uute elujõuliste tehnoparkide pealekasv sai samuti hoo sisse, näiteks rajab Harju KEK veel tänavu teed ja trassid Allika Tööstuspargis Tallinna piiril.
Seotud lood
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.